Nortal Eesti juhi Ats Albre sõnul oli 2021. aasta Nortali grupi jaoks edukas ja nii käibe kui ka töötajate arvu kasv olid kiired ning jõuti 131 miljoni eurose müügituluni. Selle aasta kasv on jätkunud samas tempos ja kõigi eelduste kohaselt tuleb taas „päris edukas aasta“.

Albre toob välja kaks suunda, kuhu nad panustavad ja mis edu toovad. Esimene on orgaaniline kasv neis regioonides ja nende klientidega, kes neil juba portfellis olemas on. Kokku on fookuses 11 piirkonda nii Põhja-Ameerikas, Euroopas kui ka Lähis-Idas. „Teine suund on ettevõtete omandamine, kellega meil äriliselt ja kultuuriliselt on hea kattuvus. 2020. aastal omandasime ühe Saksamaa ettevõtte ning sel aastal firma, millel on enam kui 350 töötajat Poolas ja Ukrainas,“ räägib Albre.

Selle ettevõttega algasid neil vestlused ja kompamine 2021. aasta teises pooles ehk enne sõda. Peaaegu olid käed löödud, kui saabus 24. veebruar ja kogu tehing jäi pausile. Koos nendega ja ka Nortali majas sees mõeldi, kuidas edasi.

„Arutasime, et pikaajalises vaates tuleb Ukraina sellest olukorrast välja. Seal firmas on ka väga võimekad inimesed. Kultuuriline klapp oli hea. Otsustasime liikuda lõpuni ja see oli väga õige samm,“ meenutab Albre.

Eelkõige otsib Nortal liitumiste ja ülesostmiste puhul ärilist loogikat. Kas võimenduse saab nende kliendibaas, tekib uusi geograafiaid või saadakse organisatsiooni juurde häid inimesi, kes toetaks olemasolevate klientide edu. „Ukraina ja Poola on Euroopas olnud ühed kiiremini arenevad IT-keskused, mis on tuntud oma kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu, kiire värbamisaja ning kvaliteedi poolest,“ lisab Albre. „Lisaks tugevale talendibaasile kinnitasime selle ettevõtte ostuga kanda ka regioonides, kus me varasemalt veel ei tegutsenud.“

Toetab geograafiline haare

Ehkki sõja ajal muutusid kliendid ettevaatlikumaks, on turgude käitumine olnud erinev. Arvestatav osa ärist on ettevõttel Ameerika Ühendriikides ja seal on tellijate stabiilsus naasmas. „Ukrainat läänemaailm IT-tellimuste vaates kindlasti toetab,“ näeb Nortali siinne juht.

Muidu raskel ja turbulentsel aastal on Nortali käive siiski kasvanud ja aasta varasemaga võrreldes näevad tugevamaid tulemusi pea igal koduturul. Selle aasta teine poolaasta on olnud plaanitust mõnevõrra vaiksem, aga katastroofi Albre sõnul ei paista.

„Paljud ettevõtted ja organisatsioonid tajuvad silmapiiril majanduslangust, osadesse sektoritesse on selle mõjud juba kohale jõudnud. Meie suur pluss on see, et me oleme geograafiliselt hajutatud. Kui ühes regioonis võib olla majanduslanguse oht, siis teises on seis tunduvalt parem,“ räägib Albre ning toob näitena kõrberiigid, kellel on väga ambitsioonikas visioon oma riikide digitaliseerimiseks ja tahe kaasata selleks parimate kogemustega eksperte.

Eesti vastu elav huvi

Nortali teine tugevus on avalikule sektorile pakutavad teenused, kus tööpõld on endiselt lai. Ettevõtte siinne juht kinnitab, et globaalselt on siiani väga suur huvi Eesti e-riigi kuvandi vastu. Ta loodab, et suudame riigina tagada, et tegelikkus ka kuvandile vastaks ja oleks kaks toimivat narratiivi – Eesti kui digiriik ja Eesti kui idufirmade riik. See avab uksi paljudele Eesti ettevõtetele.

„Riigid on digitaliseerimisega kaasnevatele võimalustele aeglasemad reageerima, aga kui eelarve on eraldatud, siis on suurem tõenäosus, et asjad pannakse reaalselt töösse. Just äsja võtsid ühendust Ladina-Ameerika delegatsioonid, kes soovivad tulla siia kuulama meie e-riigi eduloost. Kohtuma tullakse nendega, kes on sellesse panustanud. Taas võib sealt tekkida koostöövõimalusi,“ usub Albre.

Ta ei näe, et digitaliseerimise huvi oleks vähenenud. Inflatsioon ja sõjaline kriis on pigem efektiivsuse otsimist juurde toonud. Kliimateemad samuti. Otsitakse kulude kokkuhoiu võimalusi ja kodanikele mugavamat teenuste pakkumist.

Samas ei panusta riigid teenuste mugavaks ja mõistlikumaks disainimisse toetusmeetmetega, kaasamise ja teenuste mugavamaks kujundamiseks saaks suuri samme edasi astuda.

Nortal meelitab tippspetsialiste

Nortali vastu tuntakse huvi seetõttu, et ettevõttel on tugev kuvand keerukate digitaalsete lahenduste loojana. Samas aitab neid strateegia, kus välisriikides on kohapeal kohalikud esindajad, kes valdavad keelt ja tunnevad olustikku. Nemad näevad ka, milline võiks selles riigis tulevik välja näha, ja suhtlevad ka otsustajatega. Nii on neil Soome haru juhtimas soomlane, Saksamaal sakslane jne. „Sealt leiame messide, aktiivse müügitegevuse ja otsekontaktide kaudu üles need kliendid, kes võiks meilt väärtust saada.“

Kuid milline on veel nende konkurentsieelis peale e-riigi arhitektiks olemisele? Albre ütleb esmalt, et pikaajaline laiem kogemus avalikus sektoris, tervishoius ja ka suurte globaalsete ettevõtetega koostöö tegemine. Nii mõnigi nende klient pakub lõpuks oma teenust miljarditele. Olukorras, kus globaalselt on talentidega keerulised lood, saab ettevõte pakkuda ka uutele klientidele häid spetsialiste, keda ettevõte ligi meelitab.

Nortal ei paku oma klientidele ainult arendusteenust, vaid vajadusel kogu äri toetavat meeskonda, kus võivad olla ka näiteks juristid. „Meil on võimekus võtta tervikvastutus tulevikku vaatavate innovatiivsete lahenduste kujundamisest elluviimiseni ning teha seda sujuvalt, tagades väärtuse ja kvaliteedi läbi terve ahela,“ selgitab ta. „Eriti toetab see meid täna, kus igal nädalal tundub algavat uus kriis. Kaoses soovitakse ellu jääda – paindlikkus ning teadmine, et projektid suudetakse reaalselt ellu viia, on klientidele oluline.“

Konkurentsivõime edetabel on osa Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida korraldavad üheskoos kolm organisatsiooni: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EASi ja KredExi ühendasutus ning Tööandjate Keskliit.

Segane aeg annab võimalused

Nortal Eesti juhi Ats Albre sõnul on keeruline prognoosida, mida toob 2023. aasta. Teadmatust on õhus omajagu ja majanduses toimuv mõjutab ka Nortalit. Samas on tema sõnul üha enam efektiivsuse kasvu otsinguid ja soovi püsida konkurentsivõimelisena. Ettevõtete jaoks kasvavad ühel ajal nii kütte kui ka elektri hinnad ja ka palgad. Inflatsioonil on neile oluline mõju. Kuidagi peab aga äri tegema.

„Need kohad loovad meiesugustele võimalusi. Segases kohas leida lahendusi, mida kiiresti ellu viia,“ kirjeldab Albre. Ta on veendunud, et lõpuks ometi tõuseb suureks trendiks ka küberturvalisus, mille tähtsus on eriti ilmnenud sõjaolukorras. „Norra nafta-, tuule- või gaasiettevõtted peavad füüsilise infrastruktuuriga hakkama saama, kuid sama oht varitseb neid ka küberruumis. Seda hakatakse tõsisemalt võtma,“ tõdeb Ats Albre. „Varem ikka ei olnud see paljudele kohale jõudnud.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid