Radaril nähtamatu tööstus loob tulevikumaterjale
Aasta konkurentsivõimelisima väike- ja keskmise suurusega ettevõtte toodangut kasutavad eestlased kõikjal, kuigi nad selle tootjast palju ei tea. 139-aastase ajalooga Saksa pereettevõtte Eestis asuv müügiüksus tegi möödunud aastal endalegi üllatusena võimsaid rekordeid.
Aasta konkurentsivõimelisim väike- ja keskmise suurusega ettevõte BÜFA Composites Baltic on Eestis tegutsenud juba 15 aastat. Nende emafirmast tulevaid tooteid leiab Eestiski pea igal sammul. Juhatuse liikme Kait Vahteri sõnul on nad tegutsenud Eestis vaikselt, sest praktiliselt kõik kundedest on ärikliendid. Meediakära nad ei vaja. Saksamaal on ettevõttel tootmine ja Eestis müügiüksus, kus on siiski väike tootmise pool juures.
„Me müüme tooteid Baltikumis ja Soomes. Klientideks on tehased ja tootmisettevõtted. Tarnime klientidele spetsiifilisi tooteid, millest tehakse tihti väga keerulisi detaile,“ alustab Vahter.
Tooteid on BÜFA-l laos üle 500, sest klientide tehnoloogia ja lõpptoode nõuab laia toorainesortimenti. Palju on spetsiaalseid, individuaalsetel vajadustel põhinevaid projekte. Kliente on seinast seina, alustades väikestest vabaaja- ja hobitegevuse suunal tegelejatest, kes toodavad näiteks süstasid, kanuusid, rulluiske või suusakeppe. Teises otsas on aga keerulised ehituse ja infrastruktuuriprojektid.
„Aktuaalne ja aina arenev on tuuleenergeetika. Ilma meie materjalita ei seisaks tuulikud püsti ega toodaks elektrit. See on fakt. Tuulikutel on komposiitmaterjalist ülemine korpus ja tiivad,“ räägib Vahter. Paljud kliendid tulevad ka autotööstusest, peamiselt Saksa suurte tootjate seast. Vahter lisab, et nende tooteid leiab kõigelt, mis liigub rööbastel, olgu nendeks trammid, metroo- või tavarongid. Kuid ka vees liikuvad luksusjahid ja mootorpaadid on saanud BÜFA-lt oma osa. Argisemad tooted on santehnika valdkonnast: basseinid, valamud ja dušialused. Eriprojekte tehakse kruiisilaevadele ja suurtele hotellidele.
Tulevikumaterjal kestab üle põlvkondade
Komposiitmaterjal on üha populaarsust kasvatav toode, sest sel on pikk eluiga, üks toode võib kesta mitu inimpõlve. Lisaks talub see nii –50- kui ka +150-kraadist temperatuuri, sealjuures omadusi muutmata. Need on ka UV-kiirguse kindlad ehk tooteid saab kasutada erinevates maailma otstes.
Vähem olulisem ei ole ka toote kaal, see on võrreldes näiteks alumiiniumiga kordades kergem. Nad ise nimetavad seda tulevikumaterjaliks, sest tehnoloogia sööb aina väiksemaks metall- ja puittoodete osakaalu, aga esitab väljakutse ka betoonile ja termoplastile. Seda saab vormida keerulistesse geomeetriatesse ja teha erilahendusi, samas on lõpptoode tugev ja vastupidav.
Tualettidest „porganditeni“
Ehkki müügitegevus toimub Eesti müügiosakonnal Baltikumis ja Soomes, siis lõpptooted rändavad üle maailma. Vaid umbes 15 protsenti mahtudest jääb siia regiooni. Eestis toodetakse nende materjalist näiteks lipuvardaid, santehnikat, aga ka paate ja laevu. Vahter usub, et Eesti jahisadamates on 90 protsendil alustest nende materjali kasutatud. Eraldi toob ta välja ka väga suuremahulised tuulikute projektid, kus hanked on üle-euroopalised. Tehas võib teha ülemised korpused, mis liiguvad läbi Euroopa, ja võib juhtuda, et need installeeritakse lõpuks Eestis.
Toodete seas on ka silmaga nähtamatud mahutid, reservuaarid, torud, pumplad ja ka bensiinijaamades olevad õlipüüdurid. „Meie materjale on ka Tallinna „porgandites“,“ toob ta välja, viidates Elroni oranžidele rongidele, mis pealinna ja erinevate Eesti sihtkohtade vahel liiguvad.
Aga ka teletorni mõnedes keerulistes detailides on BÜFA toodangut kasutatud. Samamoodi ERMi hoones asuvad teatud disainielemendid. „Neid on igal pool. Tallinna kiirabi ja Eesti politsei sõidukite sisemus – neis kõigis on komposiiti kasutatud,“ loetleb Vahter. Nimekirja võiks veelgi jätkata.
Kasvu tõi mitme sektori buum
Eelmine aasta oli BÜFA Composites Balticule rekordiline ja müügitulu kasvas ligi 74% 13,6 miljoni euroni. Vahteri sõnul oli see ka neile endale positiivne üllatus ja analüüs näitas, et neid aitas see, et riigid lukustasid koroonaviiruse tõttu elanikke kodudesse.
„COVID lõi turu sassi. Klientide nõudlus suurenes hoobilt. Alguses tõmbasid nad küll järsult käsipidurit, aga siis hakkas pihta,“ kirjeldab Vahter. „Inimesed ei saanud näiteks reisida ja alles jäänud rahale otsiti väljundit.“ See pani teatud sektorid buumima. Ühtäkki said näiteks väga populaarseks kümblustünnid, mille sisud on BÜFA toorainega tehtud. Inimesed hakkasid kodudes remontima ja ehitama. Kalale minekuks osteti paate. Midagi oli ju vaja vaba ajaga peale hakata.
Müstiline oli ka basseinide populaarsuse kasv. „See viiekordistus. Inimesed lõid endale kodudesse mugavusi. Üks meie Euroopa klient saatis konteineriga basseine ka Madagaskarile,“ naerab Vahter. Samamoodi kasvas nõudlus autotööstuses. Tarneraskused küll tekkisid, aga nõudlus jäi alles.
Ebakindlus viitab terendavale langusele
Kasvama hakkas ka tuuleenergia-valdkond. Kauaaegsete suhete ja Euroopa tooraine läheduse tõttu ei tekkinud neil erinevalt konkurentidest erilisi tarneauke.
„Kui vaatan täna 2022. aasta seisu, siis oleme tegemas võrreldes eelneva aastaga 20-protsendilist kasvu,“ ütleb Kait Vahter. „Seega ei olnud see vaid üks väga hea aasta.“
Samas tõdeb ta, et ebakindlus klientide seas on suur ja järgmise aasta investeeringute mahtu on kärbitud. Projekte ajatatakse ja uutele projektidele vaadatakse otsa ettevaatlikkusega. Ka materjalide ja tööde hinnad on kõrgeks läinud. „Üritatakse aru saada, mis toimuma hakkab. Kuna meil on klientide seas erinevad sektorid, siis on ikka aeg-ajalt nii, et ühtedel läheb hästi, teistel võib-olla mitte nii väga,“ lisab ta.
Milline on aga BÜFA konkurentsieelis teiste ees? Vahter mõtleb veidi ja ütleb, et stabiilselt kvaliteetsed tooted mõistliku hinnaga. Klient tunneb end nendega turvaliselt. Ka nende teenindus on kõrgel tasemel ja levinud on mõtteviis, et ei ole vahet, kas klient ostab 25 kilo või 250 tonni, nad on kõik tähtsad. Sest klientide taga on inimesed. Samuti ollakse innovaatilised ja kombatakse koos klientidega piire.
„Kindlasti oleme paindlikud lahenduste osas. Oleme terviklike lahenduste pakkuja, kel on täistooteportfell. Sellist ei ole nii lihtne maale tuua ja hallata. Selle nimel oleme aga nii palju tööd ära teinud, et see õnnestuks,“ ütleb Vahter.
Konkurentsivõime edetabel on osa Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida korraldavad üheskoos kolm organisatsiooni: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EASi ja KredExi ühendasutus ning Tööandjate Keskliit.
