Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad eelnõuga rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Eelnõuga soodustatakse ka korteriühistu poolt majandamiskulude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse kasutamist, mis on tavalisest kohtumenetlusest kiirem ja odavam.

„Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 2018. aastal ning vahepealse ligi viie aasta jooksul on tõusetunud mitmeid olulisi lahendamist vajavaid küsimusi, millele eelnõu vastused annab,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg, lisades: „Kortermajade ühistutes põrkuvad eri inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Planeeritavad seadusemuudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid loodav õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“

Väiksemad korteriühistud ei pea majandusaasta aruannet esitama

Muudetakse ka riigilõivuseadust, et soodustada korteriühistu nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kuna see on võrreldes tavalise hagita menetlusega korteriomanikele ja ka korteriühistule kiirem ja soodsam.

Eelnõu kohaselt on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Kehtiva seaduse kohaselt on olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist.

Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse eelnõuga majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Kehtiv seadus võimaldab praegu majandusaasta aruannet mitte esitada vaid neil kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa.

Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on eelnõus käsitletud ka üldisemaid piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavaid küsimusi. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid