14. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist elektroonikajäätmete päeva, millega pööratakse tähelepanu üha hoogustuvale jäätmetekkele ja korduskasutuse edendamisele. Maailmas tekib igal aastal e-jäätmeid ligi 60 miljonit tonni ning keskmine inimene panustab sellesse 7,6 kilogrammiga. Sellest hulgast materjalist saaks igal aastal ehitada enam kui 6000 Eiffeli torni.

Ka Eesti inimesed on usinad elektroonika tarbijad, kuid kipuvad kasutuna seisvaid seadmeid koju koguma. Kui väärtuslikum elektroonika ootab uut kasutamist, siis katkised juhtmed, kõrvaklapid, veekeetjad ja lambid visatakse kergekäeliselt olmeprügi hulka. Sealt jõuavad need aga prügimäele või põletusahju.

„Kõik elektroonikaseadmed sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mida ühest küljest saaks ringlusse võtta, et nendest uusi asju toota, aga teisalt on need tavaprügi hulka visates suureks ohuks meile kõigile, inimestele ja loodusele,“ selgitas keskkonnaminister Madis Kallas.

Näiteks telefonilaadijast saab ringlusse võtta vaske, plasti, hõbedat, kulda ja niklit. Aga elektroonikas võib leiduda ka näiteks kroomi, plii ja elavhõbeda ühendeid, mis ei tohiks jõuda loodusesse.

„Elektroonika vananeb kiiresti ning enamasti koju kogutud varud kasutusse uuesti ei jõuagi. Seetõttu on mõistlik seadmed esimesel võimalusel ära viia. Kõige lihtsam on teha seda kogumiskonteineritesse, mis asuvad suuremate kaupluste ja kaubanduskeskuste juures,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Tarbija saab tasuta e-jäätmed ära anda suurematesse elektroonikat müüvatesse poodidesse (müügipind üle 400 m²) ning kaubanduskeskuste juures olevatesse konteineritesse. Suuremat elektroonikat võetakse vastu jäätmejaamades ning neid saab üle anda ka seadme müüjale 1:1 põhimõttel (vaata ka https://kuhuviia.ee/).