Kersti Kaljulaid murrangulisest ajast, mil elame: kas tahame lõpuks valida partneriteks Venemaa ja Valgevene?

Selle nädala LP-le andis särtsaka intervjuu president Kersti Kaljulaid, kes muuhulgas andis teada, et temast saab mõneks ajaks Delfi Meedia ajakirjanik. Poliitikasse ta veel ei lähe, kuid loodab, et valijal on saabuvatel valimistel tarkust näha kaugemale, mitmekümne aasta taha.

Kas eestlane on virisejaks muutunud? Et olgu ta palk 1000 või 3000 eurot, ikka on raske ja riik peab aitama?

Ma küll ei hakkaks nüüd Eesti rahva kallal virisema. Arvan, et nõudlikkus oma poliitikute suhtes on oluline. Aga see peab tark olema. Peab keskenduma sellele, mis on pikas plaanis Eesti edu tagatis. Lühiajalised lahendused, mida pakutakse, on tavaliselt hästi lihtsad: maksame kõik kinni ja lihtsalt teeme.

Tundub, et riik ühe käega võtab laenu, teisega jagab ümber ja teeb seda selle pärast, et valijatele meeldida. Rahvas nõuab: elekter on kallis, toetage, toit on kallis, toetage!

Olen alati arvanud, et poliitika on eestvedamise kunst. Inimestele tuleb selgitada, miks me teeme asju, mis on keerulised. Loomulikult on seda lihtsam teha siis, kui on suured murrangulised hetked ja ollakse hästi koos nagu 1990-ndate alguses. Aga praegune keeruline aeg, kuigi meie jaoks oluliselt kõrgemal tulutasemel, ei ole ju vähem murranguline.

Ma väga loodan, et valijal on praegugi tarkust näha kaugemale ja mõelda, milline on Eesti majandus 30 aasta pärast. On see palju edukaid ükssarvikuid? Kas oleme meie need, kes ujuvad täielikult vastuvoolu – et mingit rohepööret ei tule, roheenergeetikat pole vaja? Aga kust me siis saame oma uued kaubanduspartnerid? Siis on meil valida kelle vahel? Venemaa, Valgevene? Mõelge korraks neile asjadele. Mõelge ka sellele, et Eesti enda energiatootmine – selle rohelise energia tootmine – on ju ka tükk majandust. Miks me peame sellest ise loobuma ja jääma passiivselt kliimaneutraalseks? Siin on pikki küsimusi, mida poliitikutele esitada.

Loe intervjuud Kersti Kaljulaidiga pikemalt Eesti Päevalehest.