Praeguse kiire hinnatõusu ajal räägitakse palju mõistetest nagu reaalpalk ja nominaalpalk. Kõige lihtsamalt öeldes on nominaalpalk see number, mis on kirjas inimese töölepingus. Reaalpalk võrdub aga nominaalpalk, millest on maha arvatud hinnatõus. Seega on reaalpalk ostujõu indikaator ehk näitab, kui palju inimene teatud ajahetkel endale midagi osta saab. Viimase aastaga on selle seis aga järjest halvenenud.

Lenno Uusküla sõnul polnud kuni viimaste aastateni reaalpalk Eestis vähenenud ja seda alates eelmisest suurest majanduskriisist aastatel 2008–2011. Siis oli reaalpalga oluliseks alanemise põhjuseks palga vähenemine, kuid praegu on selle taga kiire hinnatõus. „Oleme reaalpalga tasemega praeguseks hetkeks langenud tagasi rohkem kui kolm aastat ja jõudnud 2018. aasta lõppu,“ ütles Uusküla. Eelmise masu ajal langes reaalpalk 9% kolme aasta jooksul, nüüd on langus olnud aastaga samuti 9%.

Samas on peaökonomisti sõnul eestimaalaste olukord praegu parem kui viimase majanduskriisi ajal, mil ettevõtted viisid läbi massilisi koondamisi ja tööpuudus kasvas kiiresti kõrgeks. „Praegu on meil tööpuudus madal. Kuna aga märgatav hinnatõus ja seeläbi reaalpalga alanemine on toimunud väga lühikese aja jooksul, siis mõjub see inimestele kohati isegi hullemini kui viimatine masu,“ märkis Uusküla.

Uusküla nentis, et praegune suur ja kiire hinnatõus on erinevate ühiskonnagruppide suhtes väga ebavõrdne, lüües enim just madalama sissetulekuga inimesi. „Energia- ja toidukaupade hinnatõus mõjutab paraku enim just vaesemat elanikkonda,“ ütles ta.

Kuigi inimesed loomulikult ootavad oma ostujõu kiiret paranemist, on Uusküla hinnangul kõige parem, kui reaalpalk taastub aeglaselt, sest see tagab inimestele töökohad. Aeglane reaalpalga taastumine tähendab seda, et hinnatõus pole enam nii hoogne, aga ka senine palgakasv pidurdub, mistõttu pole keerulises seisus ettevõtted sunnitud töötajaid koondama. Samas on juba praegu näha, et osad ettevõtted siiski peavad seda tegema, sest kulud ja palgad kasvavad kiiresti, kuid nõudlus on jäänud nõrgaks.

„Majandus reeglina ei suuda väga kiiresti kohaneda ja kui ettevõtted lähevad selliste kiirete arengute survel pankrotti, siis ei teki nende asemele piisavalt kiiresti uusi, hoopis teise valdkonna ettevõtteid, kus koondatud inimesed tööd leiaksid. Sellisel juhul hakkab ka tööpuudus kasvama. Töökohtade kaotamine ja teise valdkonda liigutamine võtab aega. Kaevurist ei saa paari aastaga andmekaevurit, selliseks muutuseks läheb aega terve põlvkond,“ selgitas peaökonomist.

Uusküla sõnul tuleb talv ilmselt raske, aga kevadel on pilt selgem, kus me majanduslikus mõttes oleme. Tõenäoliselt jätkavad hinnad veel mõningast tõusu, aga mitte enam nii kiiresti, ning palgakasv pidurdub. Reaalpalgad võivad veel mõnda aega alaneda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid