Energiaturu ülevaade

Möödunud nädalal oli elektri hind Eestis keskmiselt 178,3 €/MWh (–9,2 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim tund oli kolmapäeval kell 20 hinnaga 501,28 €/MWh ja kõige madalam pühapäeva viimastel tundidel, mil hind oli 17,69 €/MWh.

Energiahinnalaed toovad kaasa tarbimispiirangud

Euroopa pingutused vähendada sel talvel energiatarvet ähvardavad joosta liiva, sest soov toetuste ja hinnapiiridega leevendada kütuse- ja energiahindade tõusu mõju inimeste rahakotile töötab tarbimise vähendamisele otseselt vastu. Bloomberg viitab Rystad Energy ja Citigroupi tellitud uuringule, mille järgi ei aita toetused kriisi kuigivõrd leevendada, sest ei soodusta neid energiat vähem ja targemalt tarbima, vaid tekitab halvemal juhul prognoositust hoopis suurema nõudluse.

Näide sellisest olukorrast on Hispaaniast, kus juunis kehtestati gaasi hinnale lagi, mille tulemusena on küll elektri hind oluliselt madalam kui mujal Euroopas, kuid juulis hüppas gaasi tarbimine seetõttu 126% võrreldes aasta varasemaga. Kuna Hispaania elekter on nüüd tehislikult odav, impordivad naaberriigid seda nii palju kui võimalik. Kui Hispaania ja Prantsusmaa vahelised ühendused poleks nii piiratud, oleks mõju gaasitarbimisele veelgi suurem. Hispaania elekter oli augustis 69% odavam kui Prantsusmaal. Juhul, kui Euroopa otsustab minna gaasi hinna piiramise teed, tuleb sellega koos paratamatult kehtestada ka tarbimise piirangud. Kõrge hind on lõpuks lihtsalt ainult märk sellest, et nõudlust on palju, aga pakkumist vähe. Tarbimise korral tuleb arve tasuda ja kui on soov tarbijaid arve tasumisest säästa, peavad poliitikud otsustama, kes on see teine, kes arve siis tasub ja millal.

Nafta hind püsis eelmisel nädalal langustrendis, sest märgid viitavad maailmamajanduse kasvu aeglustumisele ja veelgi karmistuvale rahanduspoliitikale. Hind langes neli päeva järjest, mis on viimase aasta jooksul pikim selline seeria. Majanduskasvu pidurdumine ja fiskaalpoliitika koosmõju ähvardab aga energianõudlust vähendada. Viimase 40 aasta kõrgeimale tasemele kerkinud inflatsiooni näitaja sunnib USA föderaalreservi baasintressi ilmselt veelgi tõstma. Samal ajal jätkab maailma suurim naftaimportija Hiina koroona nullpoliitikat, mis sealset tarbimist jahutab. Vaid nädal varem tegi toornafta hind äkilise hinnahüppe, kui naftat eksportivate riikide ühendus OPEC+ teatas Saudi Araabia eestvedamisel, et vähendab lähiajal tootmist.

Lootus: soe talv. Prognoosid: 50/50

Energiakriisi tõsidus Euroopas sõltub suuresti sellest, milliseks kujuneb meie talv. Mida külmemad ilmad ja pikem talv, seda rohkem tuleb kasutada suure vaevaga kogutud gaasivarusid. Copernicus Climate Change Service’i teadlased uuendasid möödunud nädalal pikaajalist prognoosi, mille järgi peaks peamisel kütteperioodil detsembrist veebruarini püsima Euroopa temperatuurid oluliselt üle tavapärase. Samas Ameerika Ühendriikide ettevõte Commodity Weather Groupi mudeli järgi saab talv Euroopas olema mullusest külmem ja jahedam ka kümne aasta keskmise võrdluses. Igal juhul tuleb igal tarbijal leida kokkuhoiukohti, sest maagaasi hinnad on tavapärasest endiselt enam kui neli korda kõrgemad.

Kui Euroopas loodetakse keskmisest soojemat talve, siis Hiinas kardetakse külmemat. Lõviosas on Euroopa seni Venemaalt ostetud maagaasi asendanud maailmaturult soetatud veeldatud maagaasiga, kuid karge talv Hiinas võib koos võibolla leevenevate koroonapiirangutega anda hoobi ka Euroopa energiahindadele, sest ka Hiina peaks sel juhul maailmaturult LNG-d juurde ostma. Tänavu on hiinlased seda soetanud tavapärasest vähem. Küll on Euroopa gaasihoidlad saavutanud keskmise täituvuse 91 protsenti.

Saksamaa hoiatab elektrikatkestuste eest ja Suurbritannial on viimase seitsme aasta väikseim reservvõimekus. Oxfordi energiauuringute instituudi hinnangul pole välistatud elektrikatkestused ega tööstusettevõtete sulgemine. Hea uudise said sakslased naabritelt prantslastelt, kes alustasid esimest korda maagaasitarneid Saksamaa suunas, milleks varem tehniline valmidus puudus. Prantsusmaal on ka neli LNG vastuvõtu punkti, lisaks toruühendused Norra ja Hispaaniaga.

Saksamaal veetakse endiselt vägikaigast tuumajaamade pärast. Kui üks valitsuspartei tahab kolme reservis olevat jaama töös hoida aastani 2024, siis teine ette valmistada vaid kahe jätkuv toimimine. Prantsusmaa energiahiidude jaoks on suureks väljakutseks kujunemas tööjõud, sest ametiühingud valmistuvad sel nädalal korraldama üleriigilist streiki palkade tõstmiseks. Vene energiarünnaku tõttu on hinnad märkimisväärselt tõusnud ka Prantsusmaal ning olukorda muudab veelgi kesisemaks energiaettevõte Electricite de France 56 tuumajaama tavapärasest väiksem toodang hooldus- ja remonttööde tõttu. Eelmisel nädalal olid turul vaid pooled tuumajaamad. Mitme reaktori taaskäivitamist on kuni mitme nädala võrra edasi lükatud ja streigid ei kiirenda seda protsessi sugugi.

Pärast Nord Stream gaasitorude plahvatusi on gaasiturg tundlik. Nädala keskel tegi hind järsu tõusu, kui levisid alusetuks osutunud kuulujutud Euroopale hädavajalikuks kujunenud Norra gaasijuhtme turvalisusprobleemidest. Ekspertide hinnangul hakkab iga Norra tarneid puudutav negatiivne uudis gaasi hinda mõjutama. Samuti reageerisid turud ärevalt, kui Poolas tuvastati Venemaad ja Saksamaad ühendavas naftatorus leke, mille põhjuseks selgus olevat õnnetus. Nädala keskmine gaasi hind oli 153,4 €/MWh, mis on võrreldes eelneva nädalaga 14,1 eur/MWh soodsam.

Sanktsioonidel Venemaa vastu on küll mõju, kuid fossiilkütuste ekspordiga teenitakse endiselt tohutuid summasid. Septembris teenis Venemaa nafta väljaveolt 15,3 miljardit dollarit, 17,3% vähem kui kuu varem. Selle aasta sees on see ühe kuu kohta väikseim summa, ent ometi rohkem kui mullu keskmiselt. 5. detsembril lõpetab Euroopa Liit toornafta impordi ja 5. veebruaril töödeldud naftatoodete impordi.

Samal ajal liigub Venemaa maagaas veeldatud kujul Euroopasse, riikidesse, kes on kehtestanud Moskva vastu sanktsioonid. Venemaa on Katari, Austraalia ja USA järel maailma suuruselt neljas LNG eksportöör ja viinud ligi 80% tänavu toodetud LNG-st Euroopa ja Aasia riikidesse, kes moel või teisel Venemaale seadnud karistusmeetmed. Prognooside järgi püstitab Venemaa veeldatud maagaasi ekspordiga tänavu rekordi. Mullusega võrreldes on Venemaalt rohkem LNG-d ostnud näiteks Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa. Maagaasi tarned Ukraina kaudu veel toimivad.

Üksik kai otsib laeva

Juba homme peaks Euroopa Komisjon tulema välja meetmetega, mis võivad tähendada elektrituru ajutist ülevõtmist läbi elektritootmiseks mõeldud gaasile piirhinna kehtestamise. Saksamaal võib hinnalagi tähendada kuni 72-protsendilist hinnalangust. Energiavolinik Kadri Simsoni sõnul võib tarvis olla ka karmimaid siduvaid piiranguid gaasinõudluse vähendamiseks. Riikide vahel olevat laialdane üksmeel korraldada gaasi ostmiseks ühishankeid ja luua uus hinna võrdlusbaas. Leevendust kriisile otsivad riigid ka iseseisvalt. Üheks võimaluseks peetakse n-ö ujuvate elektrijaamade rentimist, mis näitab taaskord, kui keerulises olukorras Euroopa suurriigid talve eel on.

Soome põhivõrguettevõte Fingrid kasutab tänavust rekordilist ülekoormusest teenitud tulu, et katta suurenenud kulusid ja vabastada kliendid detsembris võrguteenuse arvest. Ühtlasi plaanib ettevõtte 2023. aasta esimese poole aasta jooksul kliendid vabastada võrgutasust.

Möödunud nädalal teatati otsusest, et uus LNG-laev läheb Soome Inkoo kai äärde. Gaasi- ja elektrivarustuse seisukohalt polegi justkui vahet, kumma kai ääres gaas maale tuuakse, kas Eestis või Soomes. Seda aga eeldades, et kai Inkoos saab tõesti sama kiirelt valmis kui Paldiskis, talv tuleb pehme ja Inkoo jääolud lubavad laevaliiklust. Kui aga Inkoo hilineb, peaks soomlaste endi huvides olema, et võimalusel juba Paldiskis esimesed LNG laadungid vastu võtta. Kolme nädalaga jõuaks importida 2,5 TWh gaasi, mis võib otsustada, kas Soomes elektrikatkestus talvel tuleb või mitte. Võrdluseks Läti gaasihoidla, kus Baltikumi ja Soome varud asuvad, on hetkel kokku 13 TWh ehk 54% täis. Eleringi sõnul tuleks piiratud elektritootmise juures ka Eestis paari tunnisteks elektrikatkestusteks end tarbijatel valmis seada.

CO2 nädala keskmine hind oli 67,3 €/t, võrreldes eelmise nädalaga hind ei muutunud.

Narva jaamadest oli eelmisel nädalal saadaval keskmiselt 570 MW. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont. Teistes tootmisüksustes esines lühiajalisi väiksemaid võimsuspiiranguid.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid