„Teedevõrk ei ole ainult asfalt meie teedel ja tänavatel, vaid see on tuhanded töökohad, valdkondlik kompetents, riigi konkurentsivõime ja kaitsevõimekus, inimeste elukeskkond ning ohutus. Teedevõrk on riigi majandusliku arengu tugitala ning selle unarusse jätmine kahjustab meie inimeste heaolu,“ sõnas taristuehituse liidu juhatuse esimees Sven Pertnens eelmisel nädala teedevõrgu alarahastamise üle toimunud arutelul riigikogus.

„Eesti teehoiu olukord on kriitiline. Põhjustatuna alarahastusest ei toimu korralisi teehoiu alaseid tegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui meie arvutusmudelid seda tulevikku vaadates kajastavad. Kõige enam mõjub see ohutusele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ sõnas Pertnes. Eesti riigi allasutuste andmetel on Eesti teede remondivõlg praeguseks hetkeks juba 4,4 mlrd eurot, mis süveneb iga aastaga 250–300 miljoni euro võrra.

Pertens rõhutas, et teedevõrk vajab riigilt strateegilisi otsuseid ning pikka plaani ja stabiilset rahastust. „Vajame visiooni, mis ei tee meid Euroopa ääremaaks, vaid muudab Eesti majanduslikult tugevaks, kindlustab julgeolekut ja tagab meie inimestele väärika ja turvalise elukeskkonna. Praeguste lühinägelike otsuste tagajärgi, teedevõrgu alarahastuse ja pika plaani puudumise mõjusid saab tundma iga Eestis elav inimene ja ettevõte,“ rõhutas Eesti taristuehituse liidu esimees Sven Pertens riigikogu ees peetud kõnes.

Meeleavaldus algab 8.30 Eesti taristuehituse liidu tervitussõnadega, millele järgneb majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti sõnavõtt. Sellele järgnevalt antakse üle ühispöördumine teedevõrgu laiapõhjalistest mõjudest riigikogu juhatusele. Pöördumise on allkirjastanud lisaks Eesti taristuehituse liidule ehitusettevõtjate liit, mäetööstuse liit, ehitusmaterjalide tootjate liit ja betooniühing.