Taristuehitajad tagajalgadel: alarahastus ja pika plaani puudumine annavad hoobi Eesti konkurentsivõimele

Tänasel meeleavaldusel Tallinnas Toompea lossi ees andis Taristuehituse Liit (ESTEL) Riigikogu juhatusele üle pöördumise, milles juhitakse tähelepanu teedevõrgu alarahastamisest ja pika plaani puudumisest tulenevatele mõjudele nii Eesti inimestele, ettevõtetele, ehitussektorile kui ka riigi majandusele tervikuna.

Pöördumise luges ette Taristuehituse Liidu juhatuse liige Veiko Veskimäe, tuues välja, et taristu ja selle osana teedevõrk peavad suutma pakkuda turvalist, kaasaegset ning meeldivat elukeskkonda. „Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarealiseks alles 100 aasta pärast. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari,“ rääkis Veskimäe. „Põhimaanteede väljaehitamise edasi lükkamine toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi, meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida.“

Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll, kes oma hiljutises auditis toob välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita isegi mitte minimaalseid eesmärke teedevõrgu säilitamisel ja arendamisel. Lisaks ei suuda Eesti oma teedevõrgu osas täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi.

Veskimäe rõhutas, et Eesti riik kavatseb eraldada riigimaanteede hoiuks järgmisel aastal väiksema summa kui mistahes aastal vahemikus 2013-2022, samal ajal tuleb ca 85% teehoiu tellimustest just riigilt. „Alarahastuse tõttu vananeb Eesti teedevõrk, sealhulgas sillad, kiiremini, kui olemasolevad arvutusmudelid tulevikku vaadates kajastavad. Olemasolevate teede säilitamise remondivõlg on praeguse seisuga kasvanud üle nelja miljardi euro ning probleem süveneb,“ nentis Veskimäe. „Nii teedeehitajate kui ka kogu ehitussektori olukorda mõjutab märkimisväärne ehitustoodete ja materjalide hinnatõus, mis algas juba eelmisel aastal. Venemaa agressioon Ukrainas on hinnatõusu üksnes võimendanud.“

Ei ole ainult teed ja tänavad

Teedevõrk ei ole Veskimäe sõnul ainult asfalt meie teedel ja tänavatel, vaid see on tuhanded töökohad, valdkondlik kompetents, riigi konkurentsivõime ja kaitsevõimekus, inimeste elukeskkond ning ohutus. „Kaasaegne teedevõrk on riigi majandusliku arengu üks tugitaladest ning selle unarusse jätmine kahjustab meie kõigi heaolu. Riigi ülesanne on tagada läbi jätkusuutliku rahastuse ning pika plaani toimiv, ohutu ja kiireid ühendusi võimaldav teedevõrk,“ nentis Veskimäe.

Veskimäe kinnitusel omab riigi otsus investeeringuid oluliselt vähendada olulist ja pöördumatut pikaajalist negatiivset mõju kogu ehitussektorile, sealhulgas ka sellistele juba niigi probleemsetele aladele nagu näiteks valdkonna inseneride väljaõpe kõrg- ja kutsekoolides, koondatud inimeste lahkumine teistesse valdkondadesse ja erialaste oskuste minetamise. „Mistahes sektori uuesti üles ehitamine ning uute spetsialistide väljakoolitamine võtab aega aastaid ega ole tehtav kohe, kui riik peaks ühel hetkel investeeringute normaalse mahu taastama,“ ütles ta.

Kokkuvõttes rõhutas Veskimäe, et pika plaani puudumine ja alarahastus ei võimalda arendada tuleviku teedevõrku, mis aitaks luua head elukeskkonda nii linnas kui maal, vähendaks ääremaastumist, tagaks ohutuma liiklemise kõigile ja aitaks sellega ära hoida surmasid Eesti teedel.