2018. aasta kevadel lõid nelja Eesti mehe poolt loodud Dagcoini reklaamiti muuhulgas võrkturunduse teel ning müüdi selleks loodud kauplemisplatvormidel. Kahtlustatavad jätsid mulje, et dagcoin on virtuaalvääring, mille arendus- ja müügiprotsessis osalevad sõltumatud ja usaldusväärsed isikud, kuid kahtlustuse kohaselt juhtisid dagcoiniga seotud äriühinguid varjatult kaks selle loojat.

Kuigi politsei ei too kinnipeetud isikute nimesid välja, on Geeniusele teadaolevalt neist kaheks 44-aastane Nils Grossberg ja 33-aastane Kristjan Ress, kellele kuuluvad mitmed Dagcoiniga seotud ettevõtted ja kes on skeemiga olnud seotud algusest peale.

Ringkonnaprokurör Kristiina Laas selgitas, et kahtlustuse kohaselt esitasid mehed virtuaalvääringu müümiseks valeandmeid. „Dagcoini hind sõltus selle kasutajate hulgast – mida rohkem on neid, kes dagcoini maksevahendina aktsepteerivad, seda kõrgem on hind. Kriminaalmenetluses seni kogutud andmetele tuginedes on alust arvata, et kahtlustatavad on investeeringu saamise eesmärgil dagcoini hinda ja selle kasutajate hulka kunstlikult kasvatanud, luues üldsusele arusaama kui toimivast ja pidevalt väärtust kasvatavast virtuaalvääringust, mida on võimalik kasutada maksevahendina või teenida tulu selle hoiustamisest.“

Esialgsetel andmetel on sellise tegevusega investoritele tekitatud ligi 8 miljonit eurot kahju. Enamik kannatanuid on välisriikidest.

Selleks, et kahtlustatavad ei jätkaks kuritegude toimepanemist ega asuks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, taotles prokuratuur Tartu Maakohtult kahe kahtlustatava vahi alla võtmist. „Kohus leidis, et kuriteokahtlus on põhjendatud ning kuivõrd kahtlustatavad võivad vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja võttis mehed kuni kaheks kuuks vahi alla,“ lisas Laas.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul kasutasid dagcoini loojad ära olukorda, kus virtuaalvääringute valdkond oli Eestis praktiliselt reguleerimata. „Dagcoini müüdi virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõtete alt ning tegevusloa olemasolu reklaamiti teadlikult oma usaldusväärsuse tõstmiseks. Tegemist oli ohtliku olukorraga, sest investoritele andis Eesti väljastatud tegevusluba kindlustunde ning julguse oma raha dagcoini paigutada, kuid tegelikult oli Eestis väga lihtsa vaevaga võimalik tegevusluba saada ning meie e-riigi mainet kasutati ära. Kuigi nüüdseks on seaduseid karmistatud, vajab virtuaalvääringu valdkond siiski pidevat järelevalvet,“ rääkis Leho Laur.

Ettevõtte Eestis antud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kehtis perioodil 16. juuni 2020 kuni 15. juuni 2022.

Leho Lauri sõnul on kelmuseid keeruline ära tunda, sest ulatuslike petuskeemide läbiviimiseks panustavad kurjategijad tohutult ressurssi. „Tihti loovad kurjategijad veebilehti, mis näevad ehtsad välja, jäljendavad päris ettevõtete tehnikaid kliendisuhtluses ning näiteks maksavad investoritele välja kasumit. Neid võtteid kasutatakse oma usaldusväärsuse tõstmiseks, et veel rohkem raha välja petta ja suuremaid kasumeid teenida. Investeerides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja arvestada, et risk kaasneb absoluutselt iga investeeringuga. Lubadus suurest kasumist ning nullilähedasest riskist on esimene ohumärk,“ lisas majanduskuritegude büroo juht.

Menetlust viib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid