Tulevikutehnoloogia edendaja: elektribörsi tuleb reformida nii, et tarbija saaks ise hinda mõjutada 

Energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse kitsaskohtadega tegeleva ettevõtte R8 Technologies partner Kristo Peenra sõnul tuleks elektribörsi reformida nii, et tarbijal oleks ise võimalus hinda mõjutada.

Energiakriisid toovad välja kitsaskohad energiahinna osas. Ilmekaimaks näiteks on siin 17. augusti meeletu hüpe, kui elektri börsihind kerkis ennenägematu 4000 euroni MWh eest. See kõik oleks olnud olemata, kui tarbijad oleks saanud osaleda hinnakujunduses, sest vajalik kogus energiat oli turu täiesti olemas ja ootas Nord Poolist nutikamal viisil ümberjagamist. 

Tagantjärgi targana tõdedes – oleks keegi meile siis helistanud, oleks meilt saanud selle energiakoguse, mille puudumine põhjustas elektribörsil säärase hinnahüppe. Puudu jäi kõigest 2,5 MWh, me oleksime saanud sel augustikuu päeval pakkuda umbes 10 MWh. Jutt käib virtuaalsest elektrijaamast, mis tegutseb Eestis juba mõnda aega Skyoni-laadsetes uutes büroohoonetes, Ülemiste keskuse sugustes kaubanduskeskustes või kaasaegsetes hotellides. Need on isejuhtivad majad, kus tehisintellekt juhib hoone tehnosüsteeme, vähendades vajadusel energiatarbimist seejuures sisekliimat mõjutamata. Näiteks Skyon ainuüksi võiks olla juba 0,5 MW võimsusega elektrijaam. 

Virtuaalne elektrijaam

Virtuaalne elektrijaam aitaks hinnatipus energiat kokku hoida – seda pole vaja juurde toota, vaid see energia on juba olemas. Täna energiast rääkides tavaliselt öeldaks, et meil on vaja tootmisjaamu juurde. Tegelikkuses tähendab see aga tarbimise kasvu ning selles konteksti pole mõtet Pariisi kliimaleppest rääkida. Pikaajaline eesmärk peaks olema aga see, et tarbiksime igal aastal aina vähem energiat. 

Tõepoolest – meie poliitikute suust on kõlanud energia kokkuhoiu mõtted, liigutamaks tarbimine hinna tiputundidelt odavama aja suunas mis ongi väga õige. Kuid seda tuleks hoopiski teha tehnoloogia abil.  Näiteks R8 Technologies omab sellist võimekust ning tarbimist liigutatakse igapäevaselt, aga hetkel paraku börsiväliselt. Selleks, et selle tootega päriselt turul kaubelda ja tarbijatel oleks hindade ja koguste määramisel sõnaõigus, tuleks selleks luua ka vastavad võimalused börsil. 

Tänapäeva kinnisvaraarendaja on tuleviku nägu. Kinnisvara pole enam pelgalt renditav ruum, kus tehakse tööd, vaid sama hoone võiks olla virtuaalne elektrijaam, millega saaks praegust Nord Pooli süsteemi balansis hoida. Praegu jääb tasakaalust puudu ning seetõttu ka need hinnahüpped. 

Minu ettepanek oleks reformida praegust elektribörsi ehk siis tuleks tulla tarbija jaoks kauplemise turule – tarbija peab saama mõju avaldada hinnale. Täna puuduvad mehhanismid, et klient saaks kasu. Osapooled seisavad täiesti eraldi. Kui näiteks Nord Pooli börsihind järgmiseks päevaks lüüakse lukku kell 13, siis võiks jätta 15-minutise puhvri, mille jooksul saaks tarbijatelt saadud tagasiside põhjal hinda korrigeerida.  Veerand tunni jooksu teataks kinnisvara omanik, kas ta on nõus tarbima elektrienergiat selle hinnaga. 

Vaadakem taas juba eelmainitud 17. augusti näidet – hind löödi lukku 4000 euro peal kui elektrienergiat jäi puudu ainult 2,5 MW Samas aga kokku hoiti meeletu hinna tõttu kokku sel tunnil 114 MW, eraisikud polnud nõus tarbima ning löögi said ka ettevõtjad. Tegelikkuses polnuks vaja sedaviisi kokku hoida, proportsioon oli täiesti paigast ära.  

Isejuhtivates majades on võimalik tänu tehisintellektile kõiki seadmeid ja mõõdetavaid punkte jälgida 24 tundi ööpäevas ning saadud andmete analüüsi põhjal täisautomaatselt vajalikke muudatusi teha ja ka kokkuhoidu prognoosida. Sisuliselt saab meie praktika põhjal igas hoones saavutada vähemalt 20% energiakulude kokkuhoidu nii, et selle kasutajad muudatusi omal nahal ei taju. Nutika energiatarbimise juhtumisega loodud virtuaalne elektrijaam oma ajas kasvavate võimsustega lisaks turule juurde suure koguse paindlikkust ning aitaks seeläbi hoida elektribörsil hinna taskukohasema kõikide turuosaliste jaoks.