Uuring: idufirmade mõju Eesti majandusele võib aastaks 2030 viiekordseks kasvada

Idufirmade panus Eesti majandusse võib seitsme aastaga kasvada kuni viis korda, kuid selle saavutamiseks tuleb värvata täiendavaid talente ning kaasata senisest enam investeeringuid, selgus värskest Baltikumi idufirmade uuringust.

Baltikumi suurimas iduettevõtluskeskkonna uuringus osales üle 100 idufirmade asutaja ja ligi 1800 töötajat Eestist, Lätist ja Leedust. Kolmest riigist on esimesel kohal Eesti 1400 idufirmaga, Leedus on 1100 ja Lätis 620 idufirmat ning Eesti idufirmades töötab ligi 1% kogu tööjõust. Eesti idufirmad on kolme riigi võrdluses esirinnas ka loodud töökohtade, kaasatud investeeringute ning palgataseme arvestuses. Uuringust selgub, et kui Eesti iduettevõtluskeskkond kasutab kõiki parimaid küpsete ettevõtluskeskkondade praktikaid, võib kohalike idufirmade panus kasvada aastaks 2030 viis korda ning seitsme aasta pärast võib Eestis olla kuni 30 ükssarvikut.

Startup Estonia tegevjuhi Eve Peetersoni sõnul panustab idufirmade majanduslik edu kogu riigi heaollu. „Iduettevõtlus on meie majanduse märkimisväärne osa. Innovaatilised ettevõtted loovad uut ärikultuuri, mis toob positiivseid muutusi nii Eestis kui üle maailma, näiteks kestlikumaid ärimudeleid, samme kliimapöörde, puhtama energia või tööstusinnovatsiooni suunas. Töötame täna koos ökosüsteemi organisatsioonidega, et leida viise iduettevõtluse arendamiseks ning iduettevõtliku mõtteviisi toomiseks majandusse laiemalt,“ rääkis Peeterson.

Talendid ja rahastus pidurdavad ettevõtte kasvu

Google’i Eesti ärijuhi Kristina Randveri sõnul tingis uuringu vajadus leida üles Eesti iduettevõtluskeskkonna arengut soosivad tegurid. „Eesti idufirmad on ambitsioonikad: 56% püüab saada turuliidriks, 46% tahavad vallutada globaalset turgu. Me teeme nendega tihedat koostööd, aitame neil kasvada olemasolevatel turgudel ning laieneda uutele turgudele. Uuringuga soovisime saada teada kitsaskohad ning parimad viisid nende ületamiseks,“ kommenteeris Kristina Randver.

Idufirmad ise nimetasid kahe peamise väljakutsena üleüldise talentide puuduse ning riskikapitalifondidelt rahakaasamise keerukuse. Lisaks selgus uuringust, et idufirmade asutajad pööravad liiga vähe tähelepanu nende ärimudeleid mõjutavale ja kiirelt muutuvale Euroopa Liidu seadusandlusele.

Alustavatel idufirmadel tuleb talentide püüdmiseks maksta 42 protsenti rohkem

Uuringus osales 1798 Eesti, Läti ja Leedu idufirmade töötajat, kelle sõnul on kohalikul tasandil iduettevõtlussektori maine väga hea. Paindlik töö, karjääripotentsiaal ja motivatsioonipakett muudavad sektori töötajate sõnul atraktiivseks. 18% Eesti küsitletutest kaalub ettevõtte loomist või on juba iduettevõtjad.

Samas märgib 65 protsenti idufirmade esindajatest, et ambitsioonikate ja sobilike inimeste leidmine ja nende värbamine on keeruline. Enamik idufirmasektori töötajaid tunnistas, et eelistavad karjäärivalikul pigem suuri ettevõtteid või küpses faasis idufirmasid.

Potentsiaalsed iduettevõtte töötajad Eestis vastasid, et on valmis äsjaloodud idufirmaga liituma juhul, kui nad saavad keskmisest 42 protsenti kõrgemat palka. Kõrgele palgaootusele viitas 51 protsenti vastanutest, mis teeb sellest peamise põhjuse, miks alustavatesse ettevõtetesse on raske uusi töötajaid palgata.

Asutajate Seltsi presidendi ja Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepa sõnul saab talendipuudust kõige kiiremini lahendada avatud avatud ja motiveeriva talendipoliitikaga. „Meil on vaja maailma tippe, kes oma parimate teadmiste pealt kasvatavad Eesti idulugusid, sest idusektori ressurss on aju. Välistalent tuleb aga ainult sellesse keskkonda, mis on neile avatud ja atraktiivne, kus on piisavalt väljakutseid, mida Eesti idud on ka võimsalt pakkunud. Lisaks motiveerib talente võimalus saada aktsiaoptsioonide kaudu osa ettevõtte eduloost,“ ütles ta. Tema sõnul on optsioonide pakkumise kõrval oluline ka sellest potentsiaalsetele töötajatele rääkida juba tööintervjuude ajal: „Nagu ka uuring kinnitab: mida teadlikumad on inimesed optsioonidest, seda tõenäolisemalt motiveerib see neid startupi tööle minema,“ rääkis Ruusalepp, kelle idufirma on töötajate motiveerimiseks broneerinud 13% osalusest.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti idufirmad kõige suuremad aktsiaoptsioonide pakkujad Baltikumis. Eesti ettevõtete töötajatest vastas 24 protsenti, et üks nende peamine ettevõttega liitumise põhjus oli pakutav aktsiaoptsioon. Üheksa protsenti Leedu ettevõtete töötajatest ja kaks protsenti Läti töötajatest kinnitasid optsiooni olulisust töökoha valikul. Ühtlasi on Eestis ka Balti riikidest kõige suurem keskmine optsioonideks eraldatav aktsiate suurus, mis on ligi 10 protsenti.

Rahastuseni kulub 23 kohtumist

Eesti on naaberriikidega võrreldes selgelt kõige edukam riskiraha kaasaja, kuid ligi 30 protsenti vastanutest peab riskikapitali kättesaadavust probleemseks. Kuigi rahastusvõimalusi jagub ning lisandub aina enam, ei jõua paljud idufirmad piisavalt varakult fondide vaateulatusse.

Civitta partneri Harri Tallinna sõnul peab ka korraliku tootega ambitsioonikas ja pühendunud meeskond tegema idufirma kasvuks järjekindlat ja kannatlikku tööd. „Keskmiselt peab Eesti start-up võtma riskikapitalifondiga ühendust vähemalt 23 korda enne, kui neil õnnestub raha kaasata,“ rääkis Harri Tallinn.

Tallinna sõnul tuleks olukorra parandamiseks ja välisrahastuse kaasamiseks kasutada eeliseid, mida pakuvad meie suhteliselt pisike ökosüsteem ja ligipääs kogenenumatele ettevõtjatele. „65 protsendil Eesti idufirmade meeskondades, kes on edukalt raha kaasanud, on vilunud ettevõtete asutajad,“ rääkis ta.

Kontakt tuntud idufirmade asutajatega ning nende tugi aitab investorite otsimisel. Samuti vähendab see vajadust saata investoritele nn „külmi e-kirju“. Alustavatel idufirmadel on seetõttu soovituslik laiendada oma kontaktide võrgustikku ja uurida näpunäiteid vilunud ettevõtjatelt, kes saavad olla toeks nii siinsete kui välismaiste riskikapitalifondide uste avamisel. Iduettevõtlusvõrgustikku saab laiendada erinevatel sündmustel osalemisega, alustades kiirendiprogrammidest investorvõrgustike ja suuremate iduettevõtluse konverentsideni välja.

EL-i regulatsioonid on idufirmade võimaluste aken

Samuti selgub uuringust, et Baltikumis loodud idufirmad ei näita üles piisavat huvi nende tegevust mõjutava Euroopa Liidu seadusandluse vastu.

Harri Tallinna sõnul peaksid idufirmad või nende esindusorganisatsioonid osalema digimajandusega soetud EL-i protsessides, mis mõjutavad nende tegevust nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. „Hea näide on Brüsselis 2018. aastal vastu võetud EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis kehtib kõikidele liikmesriikides tegutsevatele ettevõtetele ja mida vaadatakse eeskujuna ka mitmetes teistes riikides üle maailma,“ ütles ta.

Tema sõnul ei tohiks need idufirmad, kelle kasvuambitsioonid ulatuvad Euroopa Liitu või on hoopis globaalsed, piirduda pelgalt EL-i digivaldkonna poliitikaga, vaid peaksid ka nende kujundamises aktiivselt osalema.

Baltikumi iduettevõtluskeskkonna uuringu (“The Baltic Startup Ecosystem Study“) käigus viidi läbi 25 intervjuud ettevõtete omanikega. Kokku osales uuringus 108 idufirmade asutajat ja 1798 töötajat ning riskikapitalifondide juhid ning teised regiooni idufirmavaldkonna esindajaid. Uuring sisaldab ka riiklike ja EL-i poliitikate analüüsi, võrdlust arenenumate ökosüsteemidega ja tuleviku kasvudünaamikate hindamist.