Eesti suurettevõtted: üle 10-protsendiline hinnakasvu ootus püsib enamusel

Eesti suurettevõtete finantsjuhtidest peab 39% lähema aasta äritingimusi väga heaks või heaks. Pooled Eesti finantsjuhid näevad oma sektoris toodete või teenuste hindade vähemalt 10-protsendilist kasvu, näitab SEB poolt läbi viidud Balti finantsjuhtide uuring.

Kui eelmisel aastal pidas lähema 12 kuu äriväljavaateid väga heaks või heaks 62% küsitletutest, siis nüüd on neid 39%. Lätis on vastav näitaja 32% ning Leedus 26%. Eestis oli suurfirmade finantsjuhtide kindlustunne viimati nii nõrk 2015. aastal. Väga halvaks või halvaks peab äriväljavaateid 20% Eesti finantsjuhtidest.

Oma ettevõtte üldist finantspositsiooni peab väga soodsaks või soodsaks 56% Eesti, 73% Läti ning 67% Leedu finantsjuhtidest. Kehvaks peab kõigis kolmes riigis finantspositsiooni vaid ligikaudu kümnendik.

„Eesti suuremad ettevõtted on tänavu näidanud häid majandustulemusi, kuid kõrged energiahinnad, eksporditurgude süvenev haprus ning eraisikute kindlustunde vähenemine tõotab lähemaks aastaks kehvemaid majandusolusid. Kindlasti ei ole kõik majandussektorid samas olukorras: kui Skandinaavia ehitusbuumi taandumine mõjutab Eesti puidusektorit, siis tehnoloogiasektori väljavaated on stabiilsemad. Ka uuringu tulemused näitavad, et Eesti suurettevõtete seas on optimiste üle kolmandiku ning seda kinnitab ka suhteliselt hea ettevõtete finantspositsioon,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Kuigi inflatsioon peaks kõrge võrdlusbaasi tõttu järele andma, näeb 47% finantsjuhtidest, et nende sektoris kasvab toodete või teenuste hind 10 protsenti või rohkem. Seejuures 9% arvates ulatub hinnatõus üle 20%. Ligi veerand Eestis vastanutest näeb siiski, et hinnad jäävad samaks või isegi langevad.

Baltimaade suurimat hinnakasvu näevad Läti suurettevõtted, kus üle 10-protsendilist toodete või teenuste kallinemist näeb üle kahe kolmandiku finantsjuhtidest ning Leedus on sama näitaja 55%. Ka üle 20-protsendilise hinnakasvu võimalust peavad teised Balti riigid rohkem tõenäoliseks kui Eestis.

Kesises ärikliimas pole ka üllatus, et toodete või teenuste nõudluse vähenemist prognoosib 39% Eesti, 36% Läti ning 24% Leedu ettevõtetest. Siiski näeb ligi viiendik Eesti ettevõtteid nõudluse kasvu.

Ettevõtete selgelt suurim lähema 12 kuu mure on geopoliitika (Eestis 64%), millele järgnevad majanduse väljavaated (51%) ning toorainete hinnakasv ja väiksem nõudlus (50%). Rahapoliitika teeb muret 31% Eesti finantsjuhtidele, Lätis ja Leedus on neid veelgi vähem.