Õliühing: riik on kütmiseks kasutatava diislikütuse küsimuses silmakirjalik

Augustis ja septembris edastasid kümme ettevõtluse erialaliitu ja koduomanike keskliit riigile pöördumised, mille sisuks oli palve laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutusala. Kolmapäeval edastas rahandusministeerium esindusorganisatsioonidele ametist lahkunud Keit Pentus-Rosimannuse allkirjastatud vastuskirja, millega keelduti reformist. Kütusemüüjate esindusorganisatsioon Eesti Õliühing leiab, et rahandusminister kasutab otsitud põhjendusi, mis on vastupidised ministeeriumi varasemate seisukohtadega.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat avaldas kahetsust, et riik suhtub käesolevasse energia- ja pead tõstvasse majanduskriisi nii kergekäeliselt. „Selle asemel, et maksukeskkonnaga soodustada ettevõtete konkurentsivõimet ja aidata kaasa inimeste toimetulekule aetakse ikka arusaamatut silmaklappidega maksupoliitikat,“ nentis Raamat. Tema sõnul näitab rahandusministri vastus, et tegelikult puuduvad adekvaatsed vastuargumendid, miks ei võiks laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutamist. „Kui veel 11 kuud tagasi leidis sama rahandusminister, et vaid 1,5% hulgimüügist soetatud kütuse puhul on pettuseoht, siis nüüd järsku hinnatakse „väärkasutuse riski väga kõrgeks“. Ilmselgelt on tegu otsitud põhjendusega!“ oli Raamat kriitiline.

Rahandusministeeriumi hinnangul võiks erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamine viia riigieelarvest 6,1 miljonit eurot. „Kui vaatame pärmina kasvavaid maksulaekumisi, siis selline number on muidugi naeruväärselt väike,“ märkis Raamat. „Eriti silmakirjalikuks muudab ministeeriumi seisukoha tõsiasi, et vähem kui kuu aega tagasi allkirjastas sama minister eelnõu, mis pikendab erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimalust põlevkivisektorile. Selle mõju on eelarvele samuti 6 miljonit eurot. Ehk siis – kui kolmele ettevõttele abi võimaldatakse, siis kogu ülejäänud majandusele ja tuhandetele koduomanikele ei ole võimalik samasugust toetust lubada,“ võttis kütusesektori esindaja riigi küsitavad maksupoliitilised valikud kokku.

Raamat märkis, et riigikogus on parteidel võimalik kuni oktoobri lõpuni teha muudatusettepanekuid järgmise aasta riigieelarvele ning erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamist tuleks samas raamistikus menetleda. „Meile teadaolevalt on kõik fraktsioonid peale peaministripartei pigem soosival seisukohal ajutise maksusoodustuse rakendamise osas.“ Kütmiseks kasutatavale diislikütusele on aktsiisisoodustusi rakendanud kõik regiooni riigid – soodusmäär kehtib Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. „Nüüd võiksid ka meie poliitikud julguse kokku võtta ja Eesti elu pitsitavad maksudogmad ümber vaadata,“ oli Raamat seisukohal.