Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnul on riskid eeloleval talvel paljude tegurite koosmõjul oluliselt suurenenud. „Kuna tootmisvaru võrreldes regiooni üksikute tundide tiputarbimisega on väike, võivad vähesed muutused gaasi kättesaadavuses, tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia tootmises elektrisüsteemi tasakaalu regioonis oluliselt mõjutada.“ Kuigi regionaalne elektribilanss on positiivne, jaotub elektri ülejääk riikide vahel ebaühtlaselt. „Väga oluline on koostöö riikide süsteemihaldurite vahel ja riikidevaheliste ülekandevõimsuste kättesaadavus. Samuti regiooni elektrijaamade hoolduste ja remontide üle riigi piiride koordineerimine. Üle riigipiiride koostöö on sellel talvel võti hoidmaks tarbijatel tuled põlemas ja kodud soojad,“ lisas Veskimägi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul pole Eesti territooriumil maagaasivaru, kuna Eestis pole gaasi hoiustamiseks sobilikku hoidlat ja selle ehitamiseks sobivat geoloogilist aluskorda. „LNG ujuvterminalides gaasi pikaajaliselt reeglina ei hoiustata, sest terminali eesmärk on ennekõike saabuvatelt tankeritelt LNG ümber pumbata ning võimalikult kiiresti ja efektiivselt gaasivõrku suunata. Seetõttu hoiustavad piirkonna ettevõtjad oma klientide jaoks ostetud gaasi Läti maa-aluses gaasihoidlas. Seda teevad samamoodi nii leedulased, lätlased, eestlased kui soomlased,“ tõi Tatar välja.

Eesti riiklikku strateegilist gaasivaru on Läti hoidlas 650 gigavatt-tunni jagu, Eleringi kaitstud tarbijate varu on 105 gigavatt-tundi. „Need on varud, mida kasutatakse gaasi tarnehäirete korral. Eeldusel, et Eesti järgmise 12 kuu kogutarbimine on praeguste prognooside kohaselt 3,5 TWh, vastab EVK 650 GWh gaasivaru 68 päeva sisetarbimisele,“ lausus Tatar. Sellele lisandub kaitstud tarbijate ehk kodutarbijate ja gaasi elamute kütteks kasutavate ettevõtete varu, mille suurus vastab igal hetkel nimetatud tarbijagrupi 30 päeva tarbimisele, lisas ta.