Elektrikatkestuste hirm sai hoogu juurde

Elering andis eile teada, et elektrikatkestuste oht on eeloleval talvel suurem kui kunagi varem.

Kõigest kuu on möödunud peaminister Kaja Kallase õhtusest esinemisest televisioonis, kus ta teatas, et kui Venemaa hakkab ootamatult oma elektrivõrku Balti riikidest lahti ühendama, võivad mingiks ajaks tuled kustuda ka Eestimaa kodudes. Nii mõneski kodus tormati seepeale poodidesse varuvett ja kuivaineid ostma ning veebilehtedele elektrigeneraatoreid tellima. Eleringi juht Taavi Veskimägi, kelle eesmärk on alati olnud kodudes tuled põlemas hoida, pidi järgmistel päevadel nägema palju vaeva, et rahustada ühiskonda sellega, et elektrikatkestuse võimalus on kaduvväike. Eile pidi aga Veskimägi ise avaldama: eeloleval talvel on elektrikatkestuste risk märgatavalt suurenenud. Meid ootab ees viimaste aastate kõige keerulisem talv.

Põhjuse hoiatavaks avalduseks andis Läänemere riikide ühise energiasüsteemi võime analüüs. Selle järgi ületavad küll turupõhised tootmisvõimsused regiooni tipptarbimist ka külmal talvel, kuid seda õige napilt – ülejäägi varu on üksnes 3%. Teisisõnu käime noateral – kui mõne suurema elektrijaama tootmisvõimsus on rikke või hoolduse tõttu rivist väljas, on ka tarbijatel elektrist puudus. „Tootmisvaru võrreldes regiooni üksikute tundide tipptarbimisega on väike,“ tõdes Veskimägi. „Vähesed muutused gaasi kättesaadavuses, tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia tootmises võivad elektrisüsteemi tasakaalu regioonis oluliselt mõjutada,“ pidi Veskimägi nentima.