Mais avaldatud blogipostitus rääkis sellest, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju veel väga ei paista. Kui jaanuarikuus toodi Venemaalt kaupu 222 miljoni euro väärtuses, siis augustis veidi üle poole vähem ehk 101 miljoni eest. Oluline on meeles pidada, et arvestus käib jooksevhindades, mida mõjutab hinnatõus.

Üldpilti vaadates on kaubavahetus Venemaaga pikemas perioodis sarnanenud Ameerika mägedega. Viimane suur impordi kasv sai alguse 2021. aasta veebruaris, kuid lõppes tänavu augustis. Eksport vähenes viimati suurel määral 2014. aasta lõpus, kui rakendusid esimesed sanktsioonid ning piima-, kala- ja lihasektor lõpetasid kaupade ekspordi. Sellest perioodist alates pole ekspordis Venemaale enam olulisi kasve toimunud. Oluline on ka mainida, et Venemaale viiakse Eestist enamasti teiste riikide tooteid ehk toimub reeksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus Venemaale eksporditud kaupadest ei ole kunagi eriti suur olnud, jäädes 24% ja 35% vahele, kuid käesoleva aasta augustis oli see vaid 23%.

Augustis oli Venemaa Eesti jaoks 7. kohal nii ekspordi- kui impordipartnerite seas. Aasta varem ehk 2021. aasta augustis oli Venemaa näiteks impordipartnerite nimekirjas Soome järel koguni teisel kohal.

Kui eksport on püsinud stabiilne, siis import väheneb jõudsalt

Ekspordiartiklite seas ei ole peale praeguse aasta märtsikuud sisuliselt enam elusloomi ega loomseid tooteid. Peamiselt viisime augustis Venemaale erinevaid masinaid ja seadmeid (tsentrifuugid, trükimasinad, põlluharimises, aiapidamises jm kasutatavad masinad) ning rauast ja terasest tooteid (metallkonstruktsioonid, mahutid ja toruliitmikud). Eelmainitud kaubagrupid ehk raud- ja terastooted ning masinad ja seadmed on olnud ekspordiartiklite seas ka suurimad kasvajad, kui võrrelda augusti seisu aasta alguse andmetega.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid