Tarmo Lauringu näitel võib viinerikarp nüüd kilo asemel kaaluda 900 grammi ja sarnane leivapakk on 330 grammi pealt kahanenud 240-grammiseks. „Konkurentsis püsimiseks tehakse pakenditega silmamoondusi. Ilma süvenemata on raske märgata, et tegelikult saab inimene sama raha eest varasemast vähem kaupa. Seepärast peaks praegu väga tähelepanelikult võrdlema mitte niivõrd paki, aga hoopis kilogrammi hinda,“ soovitas Lauring.

„Silmapetteid ei saa nii hõlpsalt teha standardsuuruses pakenditega – näiteks purgisupi või konservidega. Kuna klaaspurkidega on Ukraina sõja tõttu niikuinii kitsas käes, siis hakatakse järjest rohkem ka purgisuppe pehmetesse pakenditesse panema, mille suurusega on lihtsam mängida,“ rääkis Lauring.

„Teine ja veel varjatum muudatus on odavama toorme kasutamine. Eriti lihatoodete puhul peaks inimene lugema väikest kirja ja võrdlema, kui palju on vorstis liha või vähekvaliteetset kanalihamassi. See tasakaal on viimase aastaga liikunud viimase poole ja ka näiteks muidu kõrgema klassi tooteks peetud suitsuvorstides on kanalihamassi ja rupskeid juba palju sees. Paljud inimesed tahavadki lihtsalt kõige odavamat toodet. Valiku tegemiseks peab õnneks koostis pakendil kirjas olema,“ ütles Lauring ja lisas, et eraldi küsimus on kribukirjas tootesildid, mida paljudel inimestel on võimatu lugeda.

„Arusaadav, et tootjate kulud on tõusnud ja hinda üritatakse madalal hoida. Näiteks toorest liha tuuakse järjest enam sisse riikidest, kus tootmine on rohkem subsideeritud, ning Eesti tootjal ongi keerulisem konkurents püsida. Tarbijal peavad aga tähelepanelikud olema, sest hinnavahe kallite ja odavpoodide vahel on kasvanud pea kolmandikuni,“ rääkis Lauring.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena