Kui eratarbijad on nii Eestis kui mitmes teises riigis erinevate meetmetega kaitstud, siis ettevõtjate olukord võib energiadefitsiidi süvenedes oluliselt keerulisemaks muutuda.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 172,3 €/MWh (-6,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam tund oli kolmapäeval kell 3 hinnaga 15,76 €/MWh ja kõige kõrgem neljapäeval õhtul kell 19, mil hind oli 338,64 €/MWh.

Soome uue tuumajaama töö algus lükkus detsembri lõppu

Viimastel nädalatel testimise käigus maksimumvõimsuse 1600 megavatti saavutanud Olkiluoto 3 tuumajaam Soomes teatas möödunud nädalal turbiinide veepumpade kahjustustest, mistõttu jaam peatati ja testrežiimiga jätkatakse arvatavasti novembri keskpaigas.

Turutingimustel töö alustamine lükkus seega detsembri lõppu. Olkiluotost loodetakse suurt abi talvel tekkida võiva elektripuuduse korral. Soome võrguoperaator Fingrid on hoiatanud, et ilma reaktori plaanipärase tööta võivad talvel riiki tabada elektrivarustuse häired. Selle uudise valguses hoiatas ka Elering, et elektrikatkestuste oht Eestis on eeloleval talvel suurem kui kunagi varem.

Kui lugeda kokku võrguoperaatorite tagavarajaamad Baltimaades, siis elektrikatkestus Soomes ei tohiks automaatselt siia üle kanduda. Samas on oluline teada, et tagavarajaamad pannakse tööle alles siis, kui turul jääb nõudlus pakkumisega katmata. Sellises olukorras jääb elektrihinnaks reguleeritud maksimum hind, mis praegu on 4000 €/MWh. Nii Soomes kui Baltikumis on tagavarajaamad enamasti gaasil töötavad ehk teine eeldus on, et sellises olukorras gaasi jätkub.

Turu maksimumhinna eest on Eestis tavatarbijad universaalteenusega kaitstud, kuid ettevõtted peaksid oma valuläve kindlasti läbi mõtlema ning hindama millise hinnataseme juures nad oma elektritarbimist piirama hakkaksid. Hea oleks sellest ka oma elektripakkujale teada anda, sest siis on võimalik tipunõudlust paremini prognoosida. Tipuhetke hinna kujunemisel loeb iga megavatt.

Euroopa teeb, mis suudab. Ja loodab parimat

Euroopa otsib aga endiselt ühiselt võimalusi, kuidas süveneva energiakriisi mõjusid leevendada. Eelmise reede seisuga olid laual meetmed kõrgete hinnatippude kärpimiseks, Euroopa Liidu ühised energiahanked parema hinna saavutamiseks ja elektritootmiseks mõeldud gaasile hinnapiiri seadmine. Liikmesriikide energeetikavaldkonna ministrid kogunevad uuesti sel nädalal, et panna paika võimalike plaanide detailid. Panused on kõrged, sest juba praegu on riigid kodanike, ettevõtete ja energiafirmade abistamiseks välja käinud enam kui 700 miljardit eurot. Võrreldes augustikuiste ekstreemhindadega on gaasi hind oluliselt langenud, kuid on viie aasta keskmise võrdluses endiselt enam kui kolm korda kõrgem kui samal ajal tavaliselt. Konkurents veeldatud maagaasi LNG pärast võib lähiajal süveneda, sest Hiina keelas riigile kuuluvatel gaasiimportijatel LNG edasimüümise teistesse riikidesse.

Nädala keskmine gaasi hind oli 118,9 €/MWh (eelmise nädalaga võrreldes 34,5 €/MWh madalam). Gaasi hinnad langesid leebemate ilmaprognooside tõttu ja Euroopa Liidu gaasihoidlate hea täituvuse tõttu (93%).

Keerulise talvega silmitsi seisva Prantsusmaa elektrikatkestuste risk võib kasvada, kui sealsed energeetikud ei jõua palgatingimustes kokkuleppele ja streigid jätkuvad. Prantsusmaa jaoks on kriitiliselt oluline saada oma arvukad reaktorid töökorda, sest lisaks riigile endale, panustavad prantslaste elektri impordile mitmed naabrid nagu Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigid, kes varem on suures mahus sõltunud odavast Vene gaasist. Streikide tõttu on juba mitme eelmise aasta detsembrist hoolduses olnud reaktori kasutuselevõtt nädalate jagu viibinud. Maailma suurima tuumaenergiatootja Electricite de France 56 reaktorist on töökorras vaid 29. Eelmisel nädalal oli nende toodang 27,8 gigavatti, kuid uue aasta alguseks loodetakse toodang kasvatada 45 gigavatini.

Euroopa põhivõrguoperaatorite ühenduse Entso-e talvise prognoosi järgi on just Prantsusmaal koos Iirimaaga suurim elektrikatkestuste oht. Analüüsi järgi saavad Euroopale kõige raskemad kuud olema jaanuar ja veebruar, kuid Prantsusmaa ja Iirimaa võivad probleemidega silmitsi seista juba varem. Prantsusmaa puhul on peamiseks põhjuseks tavapärasest väiksem tuumaenergia toodang.

Rootsi tahab tuumajaamasid juurde

Samal põhjusel on keerulises olukorras ka Soome ja Rootsi vastavalt Olkiluoto 3 ja Ringhals 4 tuumajaama planeeritust pikemate hoolduste tõttu. Lisaks mõjutab Lõuna-Rootsit ja Lõuna-Norrat kuiva talve korral ka tavapärasest kesisem hüdroenergia võimekus. Väiksem elektritoodang Läänemere piirkonnas mõjutab otseselt energiahindu Eestis. Rootsi värske valitsus on juba teatanud, et riigifirma Vattenfall peab koheselt alustama plaanimist uue tuumajaama ehitamiseks ning samuti kaaluma võimalusi juba suletud Ringhals 1 ja Ringhals 2 reaktori taaskäivitamiseks.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz tegi eelmisel esmaspäeval lõpu valitsust lõhestanud küsimusele tuumaelektrijaamade tuleviku osas, otsustades riigi viimased kolm tuumareaktorit jätta töövalmis reservi järgmise aasta aprillini. Mullu katsid need jaamad 12% Saksamaa elektrivajadusest. Saksa põhivõrguoperaatori hinnangul aitavad riigi enam kui 96% ulatuses täidetud hoidlad talve üle elada, kuid selleks peavad olema täidetud küllaltki karmid tingimused: 1) gaasi peab kokku hoidma 20%; 2) hiljemalt uue aasta alguses alustab tööd kolm uut LNG terminali; 3) elektri impordi oodatud langus ja ekspordi oodatud kasv on mõõdukad. Lisaks on palju abi pehmest talvest.

Raskused Saksamaal ähvardavad aeglustada rohepööret mitte ainult riigis endas, vaid ka piirkondades, mida Saksamaa on lubanud energiapöördel toetada. Kui mullu lubati aastani 2025 arengumaid rohepöörde läbiviimiseks iga-aastaselt toetada 6 miljardi euroga, siis kohe esimesel aastal jäi see toetus 5,3 miljardi euro tasemele. Olukord ei pruugi minna paremaks, sest kliimainvesteeringute eest vastutava arenguministeeriumi eelarve plaanitakse vähemalt 15% võrra kärpida.

Samal ajal seisab Saksamaa silmitsi olukorraga, kus jätkusuutlikumate lahenduste asemel LNG-võimekust arendades võivad miljardid eurod tuulde lennata. Värske uuringu järgi võib kümnendi lõpus gaasi impordiks vaja minna täiendavad 200 miljardit eurot, hoonete muutmine energiatõhusamaks võiks täiendava LNG-vajaduse aga neutraliseerida.

NATO riik Türgi on aga pöördunud Venemaa poole sooviga rajada teine tuumaelektrijaam. Rosatomi kinnitusel käivad Türgiga läbirääkimised nelja reaktoriga jaama rajamiseks Musta mere rannikule Sinopisse. Ühtlasi toetab riigi president Recep Tayyip Erdogan Venemaa ettepanekut rajada Türki maagaasi eksportimiseks sõlmkeskus.

CO2 nädala keskmine hind oli 67,6 €/t (+0,3 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Kvoodisüsteemi hinnad püsivad 65-70 €/t piires, sest turg ootab Euroopa Liidu edasisi poliitilisi otsuseid energiaturgude ja täiendavate kvootide tarnimise kohta.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 560 MW. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid