Päikeseenergia kasutamine kasvab tormiliselt: järgnevate aastate jooksul suureneb tootmisvõimsus ligi poole võrra

Päikeseenergiat on hakatud järjest laialdasemalt ning oodatust rohkem kasutama, võrreldes sõjaeelse ajaga, rääkis Norra elektritootja Statkraft. Ettevõtte esindaja sõnul on päikeseenergia samuti kiireim viis Euroopa Liidule vabaneda Vene gaasi sõltuvusest, kirjutab Montel.

Firma ootuste kohaselt suureneb päikeseenergia kasutus järgmise 8 aasta jooksul 45-52 GW aastas. Enne sõja algust spekuleeriti samaks näitajaks 33 GW aastas, kuid nüüd on mõjutavaks saanud riikide gaasivarude hulk.

2021. aastal ehitati Euroopa Liidus rekordiliselt koguvõimsusega 26 GW päikeseparke.

Päikeseenergia ületab tuule kasutamise, sest see on kuluefektiivsem ning parke saab ehitada vähem kui kahe aasta jooksul kirjutas Statkraft oma aastaraportis „Low Emissions Scenario“, mis analüüsis globaalset energiaturgu aastani 2050.

„Parimad meetmed, mis lahendaks tänase energiakriisi, kattuvad nendega, mis aitaks kliimakriisi lahendada. Riikide süvendatud fookus energiaturvalisusele ning -sõltumatusele on edasiviivad jõud roheenergiale üleminekul,“ rääkis ettevõtte tegevjuht Christian Rynning-Tonnesen.

Statkraft ennustab, et aastaks 2050 on päikeseenergia maailma suurimaks energiaallikaks, tootes peaaegu 80% - või 21 000 TWh - kogu elektrivajadusest. Samuti suureneb vajadus lahenduste järele, mis toetaks paindlikkust ning võimaldaks hoida tasakaalu tarbimise ning tootmise vahel, lisas Rynning-Tonnesen, viidates sellega paindlikule Norra hüdroenergiale.

Rapordi kohaselt oleks selline stsenaarium optimistlik ja samas realistlik ning tähendaks, et energiaga seotud CO2 emissioonid väheneksid globaalselt 60% võrra aastaks 2050. See tähendaks globaalse soojenemise vähenemist 2 kraadini.

Samas oleks tarvis veelgi kiiremat arengut, sest 2015. aastal Pariisis sätestatud eesmärkide kohaselt oleks tarvis jõuda selleks ajaks 1,5 kraadini.