Hetkel kehtib Eestis Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonidepakett, millega lubatakse firmadel täita Venemaa föderatsiooni ettevõtete lepinguid, mis olid sõlmitud enne 4. juunit.

Olenevalt kaubast anti varem võetud kohustuste täitmiseks üleminekuaeg 2022. aasta 5. detsembrini või 2023. aasta 5. veebruarini.

Kuigi näiliselt on Eesti lõpetanud igasuguse naftaäri Venemaaga juba ammu, on Ärileht varasemalt kirjutanud, et kütuseimportijate seas ei põlata äri Venemaa verise naftaga. Maksu- ja tolliameti statistika järgi veeti sanktsioonide all olevat Vene ja Valgevene mineraalkütust augustis Eestisse aasta suuruselt kolmas kogus.

Nüüd plaanib Eesti nihutada rahvusvahelise sanktsiooni lõppjõustumise kuupäeva veebruari asemel detsembrisse. Kui valitsus neljapäeval otsust toetab, tuleb 5. detsembrist täielikult Vene nafta ja naftatoodete transiit Eestis lõpetada.

„Võttes arvesse Venemaa agressooni ning ka riigikogu seisukohta, et Venemaa on terroristlik režiim, siis Võttes arvesse Venemaa agressooni ning ka riigikogu seisukohta, et Venemaa on terroristlik režiim, siis realiseerub üleeuroopaline sanktsioon Eestis varem,“ selgitas otsust välisminister Urmas Reinsalu.

Ettevõtete tegevust kommenteerides rõhutas minister, et igasugune transiit ning import tuleb lõpetada. „Loodan maksu-ja tolliameti heale tööle, kes firmade õiguspärast käitumist peale otsuse jõustumist kontrollima hakkab,“ nentis Reinsalu.

Import

Reinsalu on saatnud Eesti Valitsuse nimel uue sanktsioonipaketi kehtestamise ettepaneku ka Euroopa Komisjonile, et see rakendaks venitusteta ja kõikehõlmavalt energiasanktsiooni nii Vene gaasile kui ka naftale.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid