Danske Bank: Eesti rahapesuskandaal läheb maksma 2 miljardit eurot
(72)
Danske Bank teatas täna kvartalitulemusi esitledes, et on üsna kindel, et niinimetatud Eesti küsimus (teisisõnu massiivne rahapesuskandaal) läheb neile maksma 15,5 miljardit Taani krooni ehk 2,1 miljardit eurot.
Pank märgib aruandes, et võttes arvesse praeguseid läbirääkimisi nii USA justiitsministeeriumiga, USA väärtpaberi- ja börsikomisjoniga (SECiga) ning Taani politseiga, võib üsna kõrge tõenäosusega hinnata finantsilist mõju, milliseid trahve need ametiasutused võiksid määrata. Kui varasemalt oli pank eraldanud selle jaoks 1,5 miljardit Taani krooni, siis nüüd lisandus veel 14 miljardit.
Pank lisab, et arutelud ametijõududega on jätkuvad ning teatav ebakindlus on jätkuvalt olemas, milline lahendus saab olema. Eesmärk on leida see enne aasta lõppu, kuid see pole panga kontrolli all.
Sellega on seotud ka panga dividendimaksed. Kui algselt pidi pank sel aastal maksma eelmise finantsaasta eest kolmes jaos dividendi 5,5 Taani krooni aktsia kohta, siis aprillis ajutiselt peatati see otsus. Nüüd sai selgeks, et tulenevalt provisjoneerimisest, tühistab pank selle dividendimakse otsuse sootuks.
Kui varem prognoosis Danske Bank selle aasta kasumiks 10-12 miljardit Taani krooni (1,3-1,6 miljardit eurot), siis tulenevalt „Eesti küsimusest“ ning varade allahindlustest oodatakse nüüd 5,5 miljardi kroonist (750 miljoni eurost) kahjumit.
Aruandes kirjeldatud Eesti küsimuse all mõeldakse panga Eesti harus toimunud massiivset rahapesuskandaali. Uurimised käivad peale Taani ja USA jätkuvalt ka Eestis ja Prantsusmaal. Eelmisel nädalal kirjutas Delfi, et riigiprokuratuur tükeldas Danske kriminaaluurimise kaheks ja saatis kuue peamise kahtlustatava toimikud kaitsjatele tutvuda. See on järgmine samm asja kohtusse saatmiseks. Sellest saab lugeda siit.
Afganistanis teeninud sõdurid läksid Danske vastu
Eelmisel aastal algatati ka kaks juhtumit panga endise juhi Thomas F. Borgeni vastu, millest esimese puhul nõuavad 76 institutsionaalset investorit kahjutasudena välja 3 miljardit Taani krooni (400 miljonit eurot). Peamine kuulamine leidis aset 11. oktoobril, otsust on oodata 8. novembril. Teine Borgeni vastane kohtuasi peaks leidma aset järgmisel aastal.
Samuti kaebasid eelmise aasta augustis 500 ameeriklast Danske Banki New Yorgi osariigis kohtusse, viitega, et nii Danske Bank kui ka Deutsche Banki ja Standard Chartered Banki pangaharud ning finantsettevõtted Placid Express ja Wall Street Exchange rikkusid terrorismivastast seadust, kuna terroristlikud organisatsioonid said nende abil liigutada raha. Kaebuse kohaselt nõutakse teadmata summas kompensatsiooni ning teadmata karistust. Kaitsjad nõudsid märtsis, et hagi lükataks tagasi, kuid hetkel on teadmata, mis sellest saab. Hagi esitasid USA sõdurid, kes said aastatel 2011-2016 Afganistanis haavata ning perekonnad, kelle lähedased hukkusid seal.
