Läänemere riikide varustuskindluse analüüsi kohaselt on riikidel eeloleval talvel tootmisvõimsusi piisavalt, et elektrit jätkuks ka tundidel, mil väljas paugub pakane ja elektritarbimine on täielikus tipus.

Samas näitab analüüs, et sellistel tipptundidel saab varu olema väike. Näiteks keskmise talveilma korral on varu 14 gigavatti ehk elektrit oleks sel hetkel üle 8 protsenti, väga külma talveilma korral aga 5 gigavatti, mis teeb elektri ülejäägiks tipptundidel 3 protsenti*.

Küsimus ei ole selles, et tootmisvõimsusi ei jätkuks, vaid selles, et riskid on kasvanud ning seda eelkõige sõja tõttu. Nii on näiteks drastiliselt halvenenud elektri tootmiseks vajalike sisendite, nagu maagaas ja kivisüsi kättesaadavus.

Samuti on suurenenud risk, et Venemaa, kelle elektrisüsteemiga on Balti riigid ajalooliselt seotud, ühendab meid oma süsteemist lahti planeeritust ehk 2025. aastast varem. Selle tagajärjel peavad Balti riigid hoidma ise 6-12 tundi oma elektrisüsteemist tootmise ja tarbimise tasakaalu. See on aeg, mil oleme tundlikumad elektrisüsteemi avariidele, kuna Balti elektrisüsteem on üksi. Elektrisüsteem on aga piltlikult nagu laev merel - mida suurem on laev, seda vähem mõjutavad seda üksikud lained.

Mis juhtub, kui riskid realiseeruvad?

Mängime mõttes läbi olukorra, mil jõuab kätte külma talvepäeva tipptarbimise tund, kus tootmise ja tarbimise vahel on varu väga väike. Mis juhtub, kui realiseerub mõni risk? Näiteks lakkab ootamatult töötamast Olkiluoto 3 tuumareaktor Soomes ja piirkonnast kaob järsku 1,6 gigavati jagu elektritootmist. Kas see tähendabki juba kohe elektrikatkestust?

Esialgu ei tähenda. Need 5- ja 14-gigavatised varud käivad turupõhiste elektritootmisvõimsuste kohta. Need on elektrijaamad, mis teevad oma pakkumise elektribörsile päev ette. Ehk sellel turul viiakse tootmine ja tarbimine tasakaalu juba päeva varem. Täielikku tasakaalu on aga päev ette väga keeruline saavutada. Selleks ongi olemas päevasisene turg, kust elektrimüüjad saavad täiendavalt elektriga kaubelda, et korrigeerida tootmist, seda suurendades või vähendades vastavalt vajadusele.

Kui ka päevasiseselt turult ei õnnestu puudujäävat elektrit hankida, siis on järgmiseks etapiks reservide turg, kust süsteemihaldurid, Eestis näiteks Elering, saavad hankida elektrit. Lisaks on Eleringil olemas ka Kiisa avariireservelektrijaamad, mida saab käivitada nii avariide korral kui ka siis, kui puudujäävat elektrit ei ole suudetud hankida ei päevasiseselt ega ka reservide turult.

Läänemere riikide elektrisüsteemi võimekuse analüüsis on välja toodud ka need tootmisvõimsused, mis päev-ette turul ei osale. Need on reservjaamad ning analüüsi kohaselt on kõiki tootmisvõimsusi tipptarbimise tundidel kokku 201 gigavatti, ehk 10 gigavatti enam kui nende tipptundide tarbimine.

Millal hakatakse tarbimist piirama?

Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel olema tootmise ja tarbimise tasakaal. Halvim, mis saab elektrisüsteemiga juhtuda, on selle kustumine. Sellest taastumine võtab aega tunde. Seetõttu püüavad süsteemihaldurid ennekõike kustumist vältida ning tarbimist piiratakse ainult siis, kui see aitab kustumist vältida.

Kui juhtub tõesti nii, et külma talvepäeva hommikusel või õhtusel tiputunnil, mil tarbijad kasutavad kõige rohkem elektrit, toimub nö „täiuslik torm“ ehk halbade kokkulangevuste tõttu löövad korraga mitu suurt tootmisvõimsust rivist välja ning ei piisa ka süsteemihaldurite reservidest, siis tuleb tarbimist piirata. Seda selleks, et tootmine ja tarbimine jääksid tasakaalu.

Piiramist teostatakse teadlikult ja kontrollitult. Esmalt näeb Elering süsteemihaldurina, kui palju elektrit on kogu süsteemis puudu. See info edastatakse Eesti suurimale jaotusvõrgule Elektrilevile, kes katkestab tarbijate elektri, välistades elutähtsate teenuste pakkujad ja püüdes piiratud tarbijaid mõnetunnise vahe järel roteerida.

Elering ja teised süsteemihaldurid teevad igapäevaselt tööd, et vaatamata sõjast ja põuast tingitud väga kõrgetele riskidele ei peaks ükski tarbija ka kaheks tunniks elektrita jääma.

*Keskmise talve maksimaalne tarbimine on 182 GW ning külma talve maksimaalne tarbimine on 191 GW.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid