Kinnisvaraturu ülevaade: üha enam kinnisvara ostetakse maapiirkondadesse

Äsja ilmunud LHV kodulaenuturu ülevaatest selgub, et kuigi lõviosa laenudest väljastatakse endiselt Harjumaale ja Tartumale, on vaikselt, aga järjekindlalt tõusmas maapiirkondadesse ja mujale Eestisse LHV kodulaenu abil soetatavate kodude osakaal.

LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul on inimesed hakanud üha enam linnast maale kolima. „Samuti näeme, et soetatakse teine kodu maapiirkonda. Selle trendi peamine põhjus peitub valdavalt koroonaajas, mil kodus töötamine muutus tavapäraseks ja andis inimestele võimaluse kolida suurlinnadest eemale ja loodusele lähemale. Tallinna ja Tartu asemel muude piirkondade eelistamist soosib kindlasti ka kahe suurema linna kinnisvara kõrge hinnatase,“ selgitas Vatsel, lisades, et LHV finantseerib kinnisvaraoste üle Eesti.

Harjumaa kinnisvara ülevaade

Endiselt soetatakse kõige enam uut ehk kuni üheksa aasta vanust kinnisvara, kuid võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga vähenes uue kinnisvara osakaal laenutehingutes 51 protsendilt 43 protsendile. Uue kinnisvara soetamise osakaalu vähenemise põhjuseid tuleb samuti otsida kinnisvarahindade kasvust – uusarenduste hinnad tõusid rohkem kui vanemal kinnisvaral, mistõttu ei olnud uued kodud enam paljudele taskukohased.

Uusarenduse puhul on näha, et vabade korterite arv oli eelneva nelja aasta madalaimal tasemel. Uute korterite pakkumiste arv kesklinna piirkonnas on oluliselt langenud, see-eest näiteks Haaberstisse on tulemas üha enam uusi kortereid.

Kv.ee portaali andmetel on näha, et korterite müügipakkumiste arv jätkab tõusu. Kui alates 2021. aasta algusest kuni 2022. aasta teise pooleni oli lehel üleval ca 2000-3000 korterimüügi kuulutust ühes kuus, siis septembris 2022 küündis müükide arv juba 4000 piirile. Võrreldes suvega kukkus septembris tehingute aktiivsus ligi 20%. Müügihindadesse veel olulist muutust pole jõudnud, kuid see juhtubki tavaliselt viitega.

Selgelt on näha, et kinnisvara hinnakasv on ületamas palgakasvu. Kui seni on ostujõudu toetanud väga madal intressikeskkond, siis euribori kasvades on see mõistagi muutumas ning kinnisvara soetamine pole inimestele enam nii lihtne.

Üürikinnisvara summad on kukkunud
Endiselt soetatakse ka üürikinnisvara, kuid selle keskmine summa on kukkunud. Kui möödunud aastal oli keskmine summa 83 000 eurot, siis tänavu III kvartali seisuga 67 000 eurot. Seda võib selgitada sellega, et kinnisvarainvestorid peavad üha tulusamaks soetada üürieesmärgil vara väikelinnadesse ja asulatesse, kus kinnisvara ongi soodsam. 80 protsenti üürikinnisvarast soetatakse Harjumaal, millele järgneb suvepealinn
Pärnu. Üürikinnisvara soetavad täna neljakümnendates mehed ja naised, küll aga on näha, et kui möödunud aastal oli ca 60 protsenti ostjatest mehed, siis tänavu III kvartali seisuga on see peaaegu võrdsustunud, nimelt 45 protsenti üürikinnisvarasse investeerijatest on naised.