Laadimisvõrgu ekspert: murevaba elektritranspordi poole pürgime siis, kui kõik osapooled seavad fookusesse kliendi

Elektrisõidukid muudavad meie arusaamist igapäevasest autokasutusest totaalselt, kujundades 95% eluajast kasutult seisvast kulukast tarbeesemest väärtusliku vara, mille aja enda juures viibiva aja eest hakkavad ettevõtted võitlema sama innukalt kui neid kasutavate inimeste aja pärast.

Ärileht avaldas veidi aega tagasi Capital Milli juhatuse liikme Tanel Samueli arvamuse sellest, et lähitulevikus tuleb kaupmehel otsustada, kas hakata klienti poodi meelitama odava piima või soodsa laadimisvõimaluse pakkumisega elektriautodele.

Avaldame arutelu vastuseks ka Enefit Volti äriarendusjuhi Kert Pääbo kirjutise, kelle hinnangul peavad peavad kauplused ja ketid oma prioriteedid elektriautode tulekuga ümber hindama.

Elektriautode tulevik

Pärast Elmo võrgu rajamist on Eestist elektromobiilsuse eesrindlase asemel saanud sabassörkija, ainuke riik Euroopas, kus puuduvad püsivad toetusmeetmed ja -stiimulid puhta transpordi läbimurdeks. Ometi on selge, et juba viie aasta pärast saab pilt olema teistsugune ja meie praegune kesine seis võimalus vältida teiste vigu.

Mõte osta elektriauto, võib praegusel ajal tunduda ebaloogiline, sest särtsusõiduki kütuse hind ehk elekter püsib tavapärasest kõrgemal, et mitte öelda rekordilisel tasemel. Ometi lisandus 2022. aasta esimese poolaastaga Eestisse ligi 600 elektriautot. Võrreldes enamike Euroopa riikidega on seda kõikide uute sõidukite võrdluses veel vähevõitu, kuid suund on positiivne. Näiteks traditsioonilise autonduse kantsis Saksamaal oli septembri müüduim auto Tesla Model Y, edestades üsna kindlalt nii Volkswagen Golfi kui Škoda Octaviat. EY tänavu läbi viidud uuringuski arvas 52% autoostuhuvilisi, et eelistab järgmiseks sõiduvahendiks just elektriautot.

Tegelikke takistusi elektriautode läbimurdeks ei ole

Elektriauto ostu kardetakse juba kümme aastat täpselt samadel põhjustel: laadimispunktide vähesus, kartus sõiduulatuse ees ja suured kulud. Esimesed kaks argumenti ei ole enam sisuliselt takistuseks, vaid kuuluvad pigem mütoloogia valda. Ainuüksi Enefit Volti avalikus võrgus on laadijaid ligi 200 ja koos heade konkurentidega lisandub neid Eestisse juurde vähemalt iga kuu.

Ka kulukomponent hakkab kaduma. Isegi praegu. Pikema perioodi keskmisena näitavad arvutused, et fikseeritud elektripaketti kasutades on elektriauto „tankimine“ diisel- või bensiiniautost kaks-kolm, targa laadimise juures isegi kuni viis korda odavam. Ööpäeva sees võivad laadimiskulude erinevused madalaima ja kõrgeima hinna vahel olla lausa mitmekümnekordsed. Lisaks tuleb silmas pidada, et elektriauto hoolduskulud on eeskätt vähemate kuluosade tõttu oluliselt väiksemad.

Erinevatel hinnangutel juhivad emotsioonid kuni 95% meie ostuotsustest. Nii on see ka elektriautode puhul. Elektromobiilsus ei ole ainult majanduslik või keskkonnateadlik otsus, vaid suurel määral ka psühholoogiline, sõltudes inimese vastuvõtlikkusest. Muutuste tempo on kiire, kuid tarbijad võivad saada nii rohetranspordi ülemineku kiirendajaks kui pidurdajaks.

Elektriautode tõeline läbimurre saabub alles siis, kui lisaks rahakoti soosingule kuulub särtsusõidukile ka inimese süda. Kui valikus on suurem hulk taskukohase hinnaga mudeleid, kui toimib laiahaardeline laadimisvõrk, mis võimaldab laadida kiiresti ja kindlalt kus ja millal iganes ning kui sõidukogemus on lihtne ja murevaba sõltumata elektriauto mudelist.

Laadimisvõimalus kaupluse juures on baastase

Euroopas oli eelmisel aastal iga viies uus auto elektriline, ent Eestis vaid iga viiekümnes. Uuringufirma EY prognoosib Euroopas 2030. aastaks 65 ja 2035. aastaks kuni 130 miljonit elektriautot ehk umbes 40% praegusest autopargist. Eestis tähendaks see vastavalt 160 ja 320 tuhat elektriautot. Euroopas hinnatakse, et võrk peab sellisele mahule vastu, kuid kui elektriautode osakaal ületab linnades 50% piiri, võib tasakaal võrgus oluliselt kannatada ning mõjutada varustuskindlust.

Laadimisvõrk kasvas eelmisel aastal Euroopas 40%, kuid praegusele 374 000 avalikule laadijale peaks 130 miljoni auto jaoks EY hinnangul rajama lisaks veel vähemalt 9 miljonit avalikku ja 56 miljonit kodulaadijat. Kui võtta aluseks ülal esitatud suhtarvud, siis peaks Eestis olema 13 aasta pärast ligi 22 000 avalikku laadijat. Elektriauto laadija kaubanduskeskuse või kaupluse parklas ei ole peagi enam müügiargument vaid baastase. Küsimus on, millist hüve võõrustaja elektriautoga kliendile pakub.

Taristu vaatest ei ole aga peamiseks küsimuseks ainult avalikud laadimispunktid, vaid oluline on tagada ka laadimisvõimalus kodudes, sh ka kortermajades ning töökohtade juures. Läbi selle suudame minimeerida avaliku taristu vajadust ja pakkuda laadimist siis, kui auto nii või teisiti seisab. Ehk umbes 95% selle elueast.

Avalike hoonete puhul tekib kohustus laadija paigaldada. Aga see ei ole probleem vaid võimalus meelitada uut kliendisegmenti ning panna parkimiskohad raha teenima läbi laadimisteenuse pakkuja. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib ka elektriauto omanike, kellel puudub kodus laadimise võimalus ning nad laevad tehes oma igapäevaseid sõite. Kaubanduskeskused ja poed selleks suurepärased. Nende omanike jaoks ei ole laadimispunkti tekitamine aga investeering vaid oleme valmis investeeringud omalt poolt katma ja pakkuma asukohaomanikele murevaba teenust, pannes parkimiskohad raha teenima.

Kortermajadesse elektriautode laadimisvõrgustiku rajamine on üksikisiku põhiselt väga keerukas ja kulukas protsess, mis enamikel juhtudel pole elektrisõiduki omaniku vaatest mõistlik. Seepärast on mõistlik rajada korterelamutesse tark laadimisvalmidus. Sellega kasutatakse ära juba olemasolev kortermaja liitumine ja elanike tarbimisest üle jääv võimsus suunatakse elektriautode laadimiseks igal ajahetkel. Suures plaanis kehtib sama ka kaubanduskeskuste kohta. Kinno, poodi või einestama läheb inimene enamasti pikemaks ajaks kui 30 minutit, mis on piisav aeg laadimaks keskmisesse elektriautosse 100 kilomeetri jagu läbisõitu. 100 kilomeetrit läbitakse keskmise autoga kolme päeva kuni nädalaga ehk tegelikult võib laadimine poeskäigu ajal olla hoopis aeglasem ja seega ka odavam.

Tark arendaja mõtleb esimesena kliendile

Laadimistaristut rajades on kriitiliselt oluline planeerida seda moel, et juba eos oleks võimalik välistada ülekoormus ja viia laadimine tipptundidelt automaatselt väiksema tarbimisega ajale. Ülekoormatud võrk võib otseselt piirata elektriautode läbimurret. EY näeb ohtu, et elektriautode arv kasvab kiiremini kui laadimisvõimalused.

Tark laadimine peab juhtima laadimise kiirust ja mahtu, et võrk sadade tuhandete üheaegselt laadijaga ühendatud elektriautode hulga all kokku ei variseks. Nii on tark laadija ainult üks vahelüli autoomaniku kodu ja virtuaalse elektrijaama vahel, mille algoritmid jälgivad võrgu koormust ja rohelise elektri toodangut, suunates laadimise ajale, mil elekter on kõige soodsam ja puhtam.

Kui juba praegu on võimalik nt Enefit Volti rakendusega suunata laadimine automaatselt kõige odavama hinnaga tundidele, siis samal ajal tegeleme tõeliselt murrangulise sammu ette valmistamisega, milleks on kahesuunaline laadimine.

Kahesuunaline laadimine muudab elektriautod salvestiteks, mida lähtuvalt kliendi eelistustest ja võrgu vajadustest juhib virtuaalne elektrijaam läbi algoritmide. Et see pilootprojektideni jõudnud unistus ellu viia, on vaja regulatiivseid otsuseid. Nende seas võrgutasu vähendamine energiahulgalt, mis laeti autosse ja seejärel anti tagasi võrku, et inimene ei peaks tasuma elektri ja võrguteenuse eest topelt.

Ärikinnisvara haldajale avab see võimaluse liita elektriautod hoone elektrisüsteemi osaks ja kasutada neid ühe ressursina hoone energiatarbe optimeerimisel ja näiteks vahelülina akudesse talletatud energia müümisel elektrivõrku kõrge hinnaga tipptundide ajal. Tulu saaks jagada auto omanikuga, mis pöörab suhte vastupidiseks: laadimise eest maksmise asemel avaneb auto omanikul hoopis võimalus tulu teenida.

Elektritranspordi läbimurde osas oleme kriitiliste valikute ees, sest tänased otsused on meie tuleviku vundament. Tark võrk, nutikad laadimislahendused ja paindlik energiajuhtimine annavad võimaluse koormust nähtamatult muuta ja tagada selle, et elektriautode lisandumisel ei oleks tarvis teha üüratuid investeeringuid, mille tarbija peab kinni maksma. Innovatsioon kõigil kolmel mainitud suunal peab suurendama inimeste usaldust elektriautode ja laadimisteenuse pakkujate vastu, et majanduslikult ja keskkondlikult mõistlik valik oleks ka emotsionaalselt lihtne.

Sujuv üleminek puhta ja murevaba elektritranspordi poole on võimalik ainult siis, kui kõik osapooled seavad fookusesse kliendi, kellele pakkuda võimalikult mugavat ja kvaliteetset teenust. Mitte ainult konkreetse kaubanduskeskuse parklas, vaid igal sammul kodus, tööl või teel. Võitlus elektriautot laadida soovivate klientide pärast ei saa kindlasti olema sarnane taplusega soodsaima piimapaki hinna eest. Selliste lahingute pidaja on juba ette kaotanud. Elektritranspordis võidab see, kes muudab nutikuse inimese jaoks kõige lihtsamaks ja kasulikumaks.