Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 139,5 €/MWh (-32,9 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam tund oli laupäeval kell 15 hinnaga 4,31 €/MWh ja kõige kõrgem esmaspäeva õhtul kell 19, mil hind oli 327,08 €/MWh.

Soome uus tuumajaam uurib avarii põhjuseid ja Fingrid hoiatab tarbijaid

Ärevad uudised tulid eelmisel nädalal Soomest, kus Olkiluoto 3 tuumajaamas leiti kõigi nelja toitevee pumba seest mitmesentimeetrised lõhed ning reedel andis jaama operaator TVO teada, et nad ei suuda veel öelda, kuidas see mõjutab jaama käivitamise plaani aasta lõpus. Praeguse kava järgi peaks 1600-megavatine jaam tööle hakkama 27. detsembril. Soome põhivõrguoperaator Fingrid rõhutas eelmisel nädalal tõenäolist vajadust teha talvel plaanilisi elektrikatkestusi. Fingridi hinnangul võib nende tegematajätmine tekitada võrgus ulatuslikke tõrkeid, mis võivad viia inimeste hukkumiseni.

Eesti Energia on püüdnud hinnata, mida selline elektrikatkestus Soomes Eestile tähendaks. Suure tõenäosusega jääks Eestis elekter alles, kuid seda tänu põhivõrguoperaatorite varujaamadele. Need pannakse aga käima alles siis, kui turupõhiseid pakkujaid nõudluse katmiseks ei jätku ja sellisel juhul hakkab kehtima turupoolt määratud maksimumhind, mis hetkel on 4000 eurot/MWh.

Tavatarbijad on tänaseks tänu universaalteenusele selle eest kaitstud, kuid ettevõtted ja asutused peaksid läbi mõtlema, millise elektrihinna juures neil tarbimine paariks tunniks pausile tasuks panna. Võimalusel võiks sellest ka oma teenusepakkujale öelda, et tarbimise nõudlust oleks võimalik paremini prognoosida.

Energiavolinik Kadri Simsoni sõnul teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku kehtestada maagaasi hinna ülempiir, kasutades dünaamilist hinnamehhanismi. Turuosalised aga kahtlevad, kas meetmed jõutakse rakendada enne põhilist kütteperioodi ja milline on nende mõju gaasilastide pelutamisel Euroopast eemale. Norra näiteks juba teatas, et ei ole nõus gaasi alla turuhinna Euroopale müüma.

Euroopa Liidu liikmesriikide energeetikavaldkonna ministrid seadsid eelmisel teisipäeval lõppenud kohtumisel energiahindade ohjeldamiseks uute meetmete kokkuleppimise tähtajaks 24. novembri. Kui praegu pakuvad tervet Euroopat valdavad keskmisest soojemad temperatuurid poliitikutele hingamisruumi, siis talve edenedes langeb termomeetrinäit nii kui nii ja sellega koos kerkivad küttearved. Euroopa Komisjoni energiaosakonna asedirektor Matthew Baldwin ütles eelmisel nädalal Bloombergile, et väga külma talve ja veeldatud maagaasi tarnete katkestustega seotud riskid ei ole Euroopas endiselt piisavalt maandatud.

Külm talv võib tänase gaasi ülejäägi kiiresti puudujäägiks pöörata

Soe oktoober on võimaldanud täita riikide gaasihoidlad 94% ja lükata kütteperioodiga kaasnevat iga-aastast gaasitarbimise järsku tõusu edasi. Paradoksaalsel kombel tekkis eelmisel nädalal olukord, kus Euroopal oli rohkem gaasi, kui ära tarbida jõudis. See on omakorda tänased gaasifutuuride hinnad alla toonud. Praegune ilmaennustus ei prognoosi novembriks Euroopasse erilist külma ja gaasivarude kõrge tase võiks püsida vähemalt detsembrini. Sealt edasi oleneb kõik sellest, kui külm ülejäänud talv tuleb.

Gaashinna langus ja piiratud vaba maht varude hoiustamiseks on tekitanud omapärase olukorra, kus suur hulk LNG laevu on jäänud Euroopa ranniku lähedale kõrgema gaasihinna ootele. Analüütikute hinnangul on gaasitarbimine vähenenud ka üldiselt, kuid veel on keeruline täpselt prognoosida, kas distsipliini suudetakse hoida ka pakase saabudes.

Augusti lõpu rekorditega võrreldes on maagaasi hind märkimisväärselt langenud ja see on võimaldanud raskustes tööstusettevõttel tootmismahte mõnevõrra taastada, ent kaugeltki mitte kõikjal. Väetiste jaoks vajaliku ammoniaagi tootmismahud langenud septembri 70% juurest 45%ni. Hoolimata hinnalangusest on viimase viie aasta keskmisega võrreldes gaas endiselt üle kolme korra kallim.

Nädala keskmine gaasihind oli 104,6 €/MWh (-14,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kokkuvõtvalt on peamised hinnategurid ülepakkumine turul, mis on tingitud stabiilselt kõrgetest LNG tarnetest, ELi gaasihoidlate kõrge täituvus ja jätkuv pehme ilm.

Madala gaasihinna tõttu naasid nii mõneski Euroopa riigis gaasielektrijaamad turule, tõrjudes kivisöejaamad (ajutiselt) kõrvale. Näiteks Saksamaal ja Hollandis katsid gaasijaamad mõnel päeval 33-44% elektritootmisest. Samal ajal kukkusid ka mitme kuu madalaimale tasemele elektri tulevikutehingute hinnad.

Gaasihinnad veebruariks ja järgmiseks talveks on praegusest kõrgemad

Ettevaates on maagaasi tulevikutehingud veebruariks 44% kallimad kui novembris, nagu ka tehingute hinnad, mida tehakse järgmiseks talveks. Timera Energy hinnangul tarbitakse 2022. aastal 7-9% vähem maagaasi kui mullu, ent Euroopa Liidu eesmärki tõmmata tarbimist koomale 15% ilmselt ei saavutata. Timera hinnangul sõltub Euroopa võimekus saada järgmise kahe aasta jooksul korraga hakkama nii energia- kui gaasikriisiga peamiselt sellest, kui hästi tullakse toime tarbimise vähendamisega. Säästuruum peaks tulema peamiselt eratarbijate arvelt, sest hiljutise küsitluse järgi pole 60% Saksamaa ettevõtetest võimekust gaasikulu rohkem koomale tõmmata.

Oluline roll toimetulemisel on aga LNG-l. Iga nädal teatab mõni riik uue vastuvõtuvõimekuse loomisest. Viimasena näiteks Itaalia, mille läänerannikule rajatava kai kaudu peaks alates tuleva aasta kevadest kaetama umbes 6,5% gaasivajadustest aastas. Ühendkuningriikidele aga pakkus eelmisel nädalal leevandust rekordkõrge tuuleelektri toodang.

Maagaasi hinna kõrval tuleb nii tarbijatel kui poliitikakujundajatel rinda pista rafineeritud naftatoodete, eelkõige diiselkütuse hinna tõusuga. Eeskätt puudutab probleem Ameerika Ühendriike, ent naftaturu globaalse mõõtme tõttu jõuab mõjudega ka Euroopasse. Tarneraskuste põhjused on Goldman Sachsi analüütikute hinnangul ebapiisavad investeeringud kütusetootmisse ning rafineerimistehaste sulgemine ja häired nende töös. Diiselkütuse varud olevat pretsedenditult madalal tasemel ja uude aastasse ette vaadates terendab järgmise suure väljakutsena G7 riikide Vene kütusetoodete embargo.

Nagu varasematel nädalatel märgitud, jätkub Venemaa energiakandjate eksport sanktsioonidest hoolimata. Hiina importis septembris Venemaalt rekordkoguse veeldatud maagaasi ja terase tootmiseks vajalikku kivisütt. Alates sissetungist Ukrainasse, on Hiina ostnud Venemaa käest enam kui 50 miljardi euro eest energiatooteid. See aga ei tähenda, et Venemaa energiasõjas võitjaks kerkib. Kuigi lähivaates on Euroopa olukord keeruline, prognoosib rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) pikas perspektiivis suuremaks kaotajaks Venemaad ennast. Peamiseks põhjuseks asjaolu, et Euroopaga aastakümnete jooksul ehitatud ja mõne kuuga ilmselt jäädavalt purustatud suhteid ei ole võimalik asendada kaubandusega Aasia suunal ning Venemaa fossiilkütuste eksport ei naase mitte kunagi 2021. aasta tasemele. Ühtlasi tähendavat Venemaa teod, et maagaasi nõudluse kiire kasv on lõppenud, märkis IEA.

CO2 nädala keskmine hind oli 77,3 €/t (+9,7 €/t võrreldes eelmine nädalaga). CO2 turg reageerib ärevalt igale infokillule, mis Euroopa suurest RepowerEU rahastamise plaanist avalikkusele lekib. Kui varem spekuleeriti poliitikute sõnavõttude põhjal, et kogu programm kaetakse CO2 kvootide müügist saadud rahaga, siis nüüd räägitakse vaid osalisest eelarve rahastamisest kvootidega.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 500 MW. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid