Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus- ja ehitusettevõtjate hõiveootused varasemast pessimistlikumaks ja hõive kasvuhoog esimesel poolaastal aeglustus.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar sõnas, et tööturg on koroonakriisist hästi taastunud, kuid aasta teises kvartalis majandusaktiivsus pidurdus juba uute kriiside tõttu. „Ukraina sõja ja energiakriisi mõjusid polnud esimesel poolaastal tööturul veel näha, kuid kolmandas kvartalis aeglustus juba ka tööturg,“ ütles ta.

Suurele tööhõivele vaatamata oli 2022. aasta esimeses pooles Eestis rohkem töötuid kui enne koroonaviiruse kriisi. Selle üks põhjus on ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud. „Oktoobri lõpu seisuga oli tööealisi ajutise kaitse saanud 26 425, neist tööl käis ligi 9000 inimest: veerand töötlevas tööstuses, halduses ja abitegevuses 16% ja kaubanduses 14%,“ rääkis Soosaar. Samuti otsib töötukassa kaudu tööd ligi 6000 ukrainlast.

Kolmanda kvartali kohta avaldatud registreeritud töötuse andmed näitavad ka mõningast töötuse kasvu kohalike elanike seas. Sealhulgas on mõnevõrra rohkem uusi töötuid, kes kaotasid töö koondamise tõttu.

Eesti Panga ökonomisti Katri Urke sõnul oli esimesel poolaastal keskmiselt 41 000 töötut. Noorte seas on töötuid alla 10% – selle üks põhjus on, et turismi-, majutus- ja teenindussektor on koroonakriisist taastunud ja noortel on seal lihtne näiteks õpingute kõrvalt tööl käia.

Naiste tööturul osalemine on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. „Kui Euroopas keskmiselt käivad tööl umbes pooled naised, siis Eestis 70%,“ sõnas Urke.

Kiire palgatõus

Hoolimata nõrgenenud majandusaktiivsusest hoogustus selle aasta esimeses pooles palgakasv. Sellele aitasid kaasa pärast kaheaastast pausi miinimumpalga 12% tõus, kriisi järel tagasi hoitud palgatõusu taastumine avalikus sektoris ja kindlasti ka erakordselt kiire tarbijahindade kasv.

Palgakasv oli suurem just palgaskaala madalamas otsas – madalapalgaliste töötasu kasvas eelkõige alampalga tõus.

Kiirest palgakasvust hoolimata reaalpalk aga väheneb. „Tarbijahindade kasv on palgakasvust lihtsalt nii palju kiirem,“ sõnas Orsolya Soosaar.

Kuigi Eestis üldiselt ei esine palkade automaatset indekseerimist, võetakse hinnatõusu palgaotsuste tegemisel sageli siiski arvesse.

Tööandjad pessimistlikud

Töötajate juurdevärbamise kasv jäi eelmisesse aastasse. „Septembri lõpu seisuga oli töötukassa andmebaasis 6140 vaba töökohta,“ ütles Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš. Kõige selgemalt on uute töötajate värbamist vähendanud töötlev tööstus, mis peegeldab majanduse veidi ebakindlat olukorda.

Ka Soosaar kinnitas, et tööandjate ootused on muutunud pessimistlikumaks, mis tähendab, et majandusaktiivsuse pidurdumine on üle kandumas tööturule.

Eesti Panga tööturu ülevaate esitlust saab järele vaadata siit:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid