Energiafirma rahakott paisus: Eesti Energia käive kahekordistus, kasum kasvas tunduvalt
(109)
Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot, seda on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi kolm korda rohkem. Niisamuti kasvas energiafirma müügitulu, mis suurenes eelnevaga võrreldes kaks korda.
Energiafirma kiirest kasvust annab märku kontserni töötajate arv, mis on selle aasta üheksa kuuga kasvanud enam kui 700 töötaja võrra. „Enim töötajaid oleme juurde värvanud Eestis, eelkõige Ida-Virumaal, kuid üle saja inimese oleme tööle võtnud ka väljaspool Eestit,“ selgitas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila majandustulemusi kokku võttes. Kokku töötab Eesti Energias täna üle 5100 töötaja.
Eesti Energia elektri jaemüük suurenes kolmandas kvartalis kõikidel koduturgudel 2,3 teravatt-tunnini (+14%). Üle poole elektrist (61%) müüdi väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem (+38%) kasvas elektri jaemüük Lätis.
Eesti Energia kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli üle kahe korra suurem võrreldes sama perioodiga mullu ja ulatus 657,1 miljoni euroni. Üheksa kuuga teenis kontsern üle 1,62 miljardi euro müügitulu.
2022. aasta üheksa kuuga maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea saja miljoni euro võrra.
Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli kolmandas kvartalis 93,8 miljonit eurot ehk ligi kolm korda suurem kui mullu samal perioodil. Üheksa kuu EBITDA kasvas mullusega võrreldes üle kahe korra 299,9 miljoni euroni. Kui mullu kolmandas kvartalis oli kontserni puhaskahjum 15,4 miljonit eurot, siis tänavu teeniti kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot puhaskasumit. Üheksa kuu puhaskasum ulatus 111,9 miljoni euroni, aasta varem oli puhaskahjum 12,3 miljonit eurot.
Rekordilised investeeringud
Kiire kasv ja kasumlikkus võimaldas Eesti Energial investeeringuid võrreldes möödunud aastaga suurendada enam kui kaks korda 124 miljoni euroni. Sellest lõviosa läks tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Tegemist on Eesti Energia viimaste aastate suurimate investeeringutega ühes kvartalis.
„Energiakriisi lahenduseks on soodsamat elektrit tootvad uued taastuvenergia tootmisvõimsused, mille rajamiseks loovad head tingimused ettevõtte kasumlikkus ja kiire kasv koduturgudel Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas,“ ütles Avila. „Kolmanda kvartali suurimad investeeringud tegime taastuvenergia ettevõtte Enefit Green kaudu just uute tuule- ja päikeseparkide rajamiseks, et tuua turule senisest enam taskukohasemat ja keskkonnahoidlikumat elektrit.“
Kolmandas kvartalis investeeris kontsern taastuvenergiasse 52 miljonit eurot, üheksa kuuga on uutesse tuule- ja päikeseparkidesse investeeritud kokku juba 105,2 miljonit eurot ehk mullusega võrreldes üle viie korra rohkem.
Suurimad investeeringud tegi kontsern börsiettevõte Enefit Greeni kaudu järgmistesse tuuleparkidesse: Tolpanvaara 5,6 miljonit eurot, Šilale 19,2 miljonit eurot, Akmene 8,7 miljonit eurot ja Purtse 3,4 miljonit eurot. Lisaks investeeriti ka 2,7 miljonit eurot Purtse päikesepargi ning 2,9 miljonit eurot Zambrowi päikesepargi arendamisse.
„Need tootmisvõimsused katavad kokku enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise ning esimesed neist hakkavad mõistliku hinnaga elektrit turule pakkuma juba tuleva aasta esimeses kvartalis,“ selgitas Avila. Aastatel 2022-2026 on Avila sõnul Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel.
Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval investeeris kontsern ka elektrivõrku. Võrgu arendamiseks ja mikrotootmise võimaldamiseks kasvasid võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud kolmandas kvartalis viiendiku võrra ja ulatusid 31,8 miljoni euroni.
