Mida mõtles Gustav Pihlakas, kui ta 1912. aastal Suur-Karja tänava ja Pärnu maantee nurga majas raamatu- ja kantseleitarvete kaupluse avas, me kahjuks ei tea. Vaevalt oleks ta uskunud, et täpselt samas tegutseb raamatupood ka 110 aastat hiljem. Ainult aasta vallakoolis õppinuna pidi ta olema tohutult julge, ettenägelik ja täis pealehakkamist, et rändraamatukaupmehest saada raamatupoe, trüki- ja köitekoja ning Tallinna suurima kirjastuse omanikuks.

Paljudel järgmistel aastakümnetel nautis Rahva Raamat suurt populaarsust, kuid uue aastatuhande algust võiks Betti Alveri luuleridu kasutades kirjeldada nagu aega, kui „vaim oli vardas ja väntas härg“. Üks asi viis teiseni ja pärast müügiruumide Hugo Bossi rõivapoele kaotamist tuli Rahva Raamatul raske aeg.