Abi jaguneb kaheks – riigiabiks ja vähese tähtsusega abiks. „Kogu summast moodustab riigiabi 561 miljonit eurot ning suur rõõm on, et kõige enam sai seekord abi 151 miljoni euro ulatuses keskkonnakaitse ja näiteks ligi 80 miljonit eurot läks kultuurivaldkonnas tegutsejatele,“ sõnas riigihalduse minister Riina Solman.

Suurimateks riigiabi andjateks 2021. aastal olid AS Elering (16% abi kogumahust), Ettevõtluse arendamise sihtasutus (15%) ja kultuuriministeerium (13%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 1,22 protsendipunkti võrra.

Riigiabi on igasugune valikuline eelis, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Abiks võib olla näiteks toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne.

Riigiabi andmiseks esitab avalik-õiguslik asutus või riigi rahastatav asutus Euroopa Komisjonile riigiabi teatise ning abi saab anda pärast komisjoni lubavat otsust.