Hinnatõus sunnib inimesi rohkem kodus sööma. Mõnel juhul on loobutud ka ravimitest

Viimase kuu aja jooksul on ligi pooled ehk 45 protsenti Eesti inimestest piiranud kodust väljas söömist või toidu koju tellimist, 39 protsenti on vähendanud elektri tarbimist. Mõned vähesed on pidanud isegi loobuma ravimite ostmistest, selgus oktoobris Citadele poolt läbi viidud uuringust.

„Hinnad on tõusnud meeletu kiirusega ning suur osa inimestest otsib kohti, kust saaks natukene kulusid kokku hoida. Ka meie panga küsitluses vastas üksnes 19 protsenti, et nemad ei ole pidanud viimase kuu jooksul piirama ühtegi kulutust,“ märkis Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

„Osad kokkuhoiu kohad on lihtsad ja loogilised – nagu väljas söömine. Kurvemad on aga tulemused, et neli protsenti Eesti inimestest on pidanud loobuma ravimite ostmisest ning näiteks seitse protsenti on ära jätnud mingit muud sorti meditsiinikulutuse. Näiteks arstivisiidi, operatsiooni või midagi muud,“ lausus Hakiainen. „Neli protsenti on ka neid inimesi, kes on raha säästmiseks pidanud piirama oma laste koolivälist tegevus.“

Kõige rohkem ongi piiratud kodust väljas söömist või valmistoidu koju tellimist, seda on teinud 45% vastanutest. Lisaks on 39% vähendanud ka elektri tarbimist kodus ning kulutusi meelelahutusele, nagu kino ja teater, on piiranud vastanutest 36%.

Kolmandik Eesti inimestest (33%) on viimase kuu jooksul loobunud uute riiete ja jalatsite ostmisest ning 30% on ära jätnud oma reisi. Veerand inimestest on lisaks pidanud ära jätma ka muidu regulaarse raha säästmise.

Balti riikide võrdluses on inimeste kulutuste piiramise otsused vägagi sarnased. Eestlasi eristab Läti ja Leedu inimestest kõige rohkem see, et meie lõunanaabrid olid märksa rohkem valmis loobuma meelelahutusest. Kui Eesti inimestest pidi selliseid kulutusi möödunud kuul piirama 36%, siis Lätis ja Leedus oli see protsent 42.

Möödunud kuul piirasid Eesti inimesed lisaks kulutusi transpordile (29%), loobusid remondist ja mööbli ostmisest (27%), piirasid hobidega seotud kulusid (23%), vähendasid küttekulusid (17%) ja loobusid enesetäiendamisest nagu koolitused jms (14%).