Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 53% märkis, et nad säästsid vähem ning 25% vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 11% ning sama palju ei osanud hinnangut anda. Võrreldes varakevadel läbi viidud uuringuga on näha, et inimestel on tekkinud vähem säästmisvõimalusi. Kevadel väitis umbes kolmandik vastanutest, et nad säästavad vähem ning sama palju oli neid, kelle säästuvõime oli jäänud endiseks.

Eelmise kuue kuuga võrreldes on säästmine märkimisväärselt vähenenud kõikides vanuserühmades. Kui kevadel leidis 31% 30-39-aastastest, et on varasemast vähem säästnud, siis nüüd on samas vanuserühmas kasvanud see näitaja 51%-ni. Varasemast rohkem on saanud säästa enim 18-29-aastased, kuid ka seegi protsent on kevadisega võrreldes langenud. Kui kevadel vastas tervelt 29% 18–29-aastastest, et nemad säästsid varasemast rohkem, siis nüüd on väidab seda 17%.

„Eestimaalaste säästude kiire kasv pidurdus juba mullu sügisel. Säästmist pärsib rekordiline inflatsioon, mis võrreldes aasta tagusega on alates maikuust olnud üle 20 protsendi. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli neid, kes säästsid vähem kui varem,“ ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Ka Eesti Panga statistika näitab, et 2021. aasta sügisest alates on eraisikute hoiuste kasvus toimunud pööre: lisaks kasvule on mõnel kuul hoiused veidi kahanenud. „Suure tõenäosusega näeme säästmise langust ka eelolevatel kuudel, mil tarbijate postkasti hakkavad jõudma eeldatavasti märkimisväärselt suuremad elektri- ja gaasiarved. Kui vähegi võimalik, siis tasub ka ebakindlatel aegadel koguda rahalist puhvrit, kuid inflatsiooni tõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et sääste ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust kasvatada,“ lisas Leppänen.

Hindade tõusu mõju on tuntav kõikjal

Säästmisvõime on langenud kõikjal Eestis. Kevadel hakkas varasemast väiksema säästmisvõimega silma Kirde-Eesti, kus 40% vastanutest säästsid varemast vähem, kuid sügisel on varasemast vähem säästjate osakaal kasvanud märkimisväärselt kõikjal. Vaid Lõuna-Eestis säästis senisest vähem 47% vastanutest, mujal oli see näitaja 50% või rohkem, ulatudes Kirde-Eestis lausa 67%-ni.

Vähem säästnute seas olid nii teenindus- või müügitöötajad (63%), pensionärid (60%), kuid ka tippspetsialistid (60%), samuti said vähem säästa oskustöölised (56%), õppurid (51%) ja lapsehoolduspuhkusel olijad (53%). Veidi enam kui veerand juhtidest (26%) suurendasid sääste, samal ajal kui pensionäridest leidis võimalusi puhvri kasvatamiseks vaid 6% vastanutest.

„Uuringu tulemustest nähtub, et säästuvõime langemine puudutab paljusid. Kui varem nägime säästmise langust eelkõige vähemkindlustatute seas, siis nüüd on puhvri kogumine kahanenud ka tippspetsialistide ja oskustööliste seas. Kindlasti mõjutab seda nii muutunud majandusolukord kui ka märkimisväärne hinnatõus,“ lisas Leppänen.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid