MIT linnaplaneerimise õppejõud Andres Sevtšuk ütleb, et tänav ei tähenda enam ammu ainult inimeste või kaupade liikumise kohta, tänav on eluruum, koht meelelahutamiseks ja majanduslikuks tegevuseks.

„Peamegi vaatama linnatänavat sellest nurgast, et mida inimesed sellelt tegelikult tahavad. Kui ehitada linnatänavad vaid autodele, siis kaobki neilt elu, neilt kaovad teenused ja tegemist on laias pildis väheväärtusliku osaga linnast. Loomulikult peavad linna mahtuma ka autod ja kaubavedu, kuid nende kõrvale ka jalakäijad, ratturid, ärid, kohvikud, välivõimlad ja palju muudki. Linn, mille ruum pakub inimestele palju võimalusi, on turvalisem, ilusam ja parem ka selle elanikele,“ selgitab õppejõud.

Andres Sevtšuk

Taristuehitusettevõtte Verston juht Veiko Veskimäe lisab, et tee-ettevõtted ei soovi ehitada halba teed ega pakkuda linnadele monofunktsionaalseid lahendusi, tellimused tulevad ikka linnadelt ja nende valitsejatelt.

„Kutsusime ka konverentsi ellu selleks, et panna paika pikad eesmärgid tänavaehituses ja linnade arengutes. Kuidas saaksime tulevikus ehitada sellised linnad, mis vastavad 21. sajandi linlase nõuetele. Praegu ongi probleemiks see, et meil ei ole absoluutselt mingit plaani, kuidas linn areneb, kuidas ja milliste teenuste pakkumiseks me näiteks tänavaid planeerime ja ehitame,“ kritiseerib Veskimäe.

Veiko Veskimäe

10. novembril toimub Viimsi Artiumis Eesti Taristuehituse Liidu visioonikonverents „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“, mis suunab pilgu Eesti teedevõrgu tulevikule. Konverentsi programmiga saab tutvuda SIIN.

Kuula pikemat vestlust linnatänavate olukorrast ja tulevikust siit:

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Jaga
Kommentaarid