Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul pole vaatamata tõhusale kohtusüsteemile võlgnik vaidluses krediidiandjale võrdne vastaspool. „Finantsinspektsioon soovib, et inspektsiooni juures tegutseks finantsombudsman, kes aitaks finantsraskustes võlgnikel oma õigusi kaitsta. Tegutsedes inspektsiooni infoväljas mõistaks finantsombudsmanil paremini vaidlusaluse teenuse – näiteks laenu – elukaart ning ka teenuse pakkuja organisatsiooni ja ärimudelit,“ märkis Kessler.

Tartu ringkonnakohtu kohtuniku Vahur-Peeter Liini sõnul tehti eelmisel aastal kohtutes laenu- ja krediidilepingutest tulenevaid otsuseid ligi 3200, neile lisandus veel 17 000–19 000 maksekäsu kiirmenetlust, kus pöördujad olid peamiselt laenuandjad ja kus laenuvõtja kohtule enamasti ei vastanudki. „Kohtumenetlus peaks muutuma nii, et kohus peaks ise rohkem kontrollima seda, kas on kõiki tarbijakrediidisätteid järgitud. Selline nõue tuleb meile ka Euroopa Liidu õigusest. Kuid sellega suureneks oluliselt kohtute töökoormus. Siin saakski finantsombudsman olla abiks lahendades vaidlused juba enne kohtusse jõudmist ja selgitades tarbijale tema õiguseid ja kohustusi,“ lausus Liin.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste sõnul pole enam ilmselt kellelgi kahtlust selles, et on vaja senisest paremat finantsvaidluste lahendamise süsteemi. „Rahandusministeerium on finantsvaidluste voliniku (finantsombudsmani) eelnõu esimest versiooni see suvi juba avalikult konsulteerinud ja saanud omajagu tagasisidet. Hetkel peetakse läbirääkimisi tingimuste osas ja siis selgub ka ajaraam. Loodame saata eelnõu esimesel võimalusel läbitöötamiseks Justiitsministeeriumile,“ märkis Siiri Tõniste.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid