Eesti Energia teatas kolme kvartali kasumiks 112 miljonit eurot. Tegelikkuses võib see olla pea 10 korda suurem

Eesti Energia teatel on ettevõte teeninud viimase kolme kvartaliga normaliseeritud kasumit ehk tuletusinstrumente arvesse võtmata 112 miljonit eurot, kuid tegelikkuses on ettevõte teeninud ligi kümme korda enam, kirjutab ERR.

Energiafirma teatas oma normaliseeritud kasumi kõrval ka selle aasta üheksa kuuga teenitud 1,6 miljardi suurusest müügitulust, mille juures oli koondkasumiks märgitud 1,2 miljardit eurot. Kolmanda kvartali koondkasumiks oli 568 miljonit eurot.

Erinevus tuleneb sellest, et Eesti Energia on müünud alates möödunud aasta lõpust rohkem pikaajalisi lepinguid, kuid nendelt teenitud kasumit ei või rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IFRS järgi kajastada kui teenitud kasumina. Standardi kohaselt tekib ettevõttele reaalne kasum tarnete toimumise ajal, mitte enne seda. Samuti on normaliseeritud kasumist eemaldatud ka turuhindade kõikumised, kuna need võivad olla suured.

Pikaajaliste lepingute alusel on Eesti Energia ette maha müünud umbes 15 teravatt-tundi elektrit, millest viiendiku eratarbijale ning ülejäänu ettevõtetele, rääkis finantsjuht ERRile. Pikaajalisi lepinguid on ettevõte sõlminud kuni 12-aastase tähtajaga, peamiselt lõppevad need aga seitsme aastaga.

Energiafirma finantsjuhi Andri Avila sõnul müüakse pikaajaliste lepingute alusel klientidele elektrit hinnaga, mis on madalam kui praegused hinnad, kuid tunduvalt kõrgem kui tulevikutehingute hinnad börsil. Kui hind peaks langema, saab firma elektri pikaajaliste lepingute alusel maha müüa, kui aga hind peaks tegema suure tõusu, ei saa energiafirma tehingutest enam nii suurt kasu.