Eraisikute kütusetarbimine jätkuvalt langeb. Õliühing: valitsus jättis tarbija hinnatõusuga üksinda

Maksu- ja tolliameti kütuse jaemüügi numbrid andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.

Valdavalt eraisikute poolt tarbitava mootoribensiini tanklamüük vähenes oktoobris 5,3% eelmise aastaga võrreldes. Senise kümne kuuga on tarbimine vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat kommenteeris müüginumbreid ja nentis, et midagi üllatavat selles ei ole. „Kõrged kütusehinnad mõjutavad selgelt just eraisiku tarbimisotsuseid. Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21%. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi,“ leidis Raamat.

Bensiini tarbimine langes veelgi

Kütusesektori esindaja nentis, et sel aastal on mootoribensiini müüginumbrid jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osadel kuudel kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud. „Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80% juhul tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta.“

Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi numbrid oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müüginumbrid on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud. „Diislikütust tarbitakse Eestis umbes 3 korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud eelmise aastaga sarnaseks – selles peegeldub hästi ka majanduse paigalseis,“ analüüsis Raamat diislikütuse müüginumbreid.

Maksustamise loogika tuleks üle vaadata

Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasi lükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika. „Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel,“ viskas Raamat erakondadele maksupoliitilise palli õhku.