Balti riikides korraldatud uuringu tulemuste järgi hakkab kõrgete elektri- ja küttekulude tõttu tööandja poolt ajutist lisatasu saama üks protsent Eesti inimestest, kaks protsenti Lätis ja Leedus kolm protsenti küsitlusele vastanutest. Lisaks märkis neli protsenti Eesti inimestest, et saavad lihtsalt üleüldise palgatõusu.

Kokku 58 protsenti vastanutest tõdes, et tööandja ajutist või püsivat palgalisa ei plaani või nad pole palgalisa kavast midagi kuulnud, kuid on täiesti kindlad, et seda ei tule.

„Vanasõna ütleb, et magava kassi suhu hiir ei jookse. Seega ei tasuks tööandja initsiatiivile ootama jääda, vaid ise oma soovidest ja muredest teada anda. Alles mõni kuu tagasi selgus näiteks Citadele uuringust, et ainult 15 protsenti Eesti inimestest on tööandjalt kõrgemat tasu nõudnud,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. „Lisaks märkis tookord 12 protsenti vastajatest, et plaanib kindlasti palgatõusu küsida. Paraku me küll ei tea, kui paljud neist ka päriselt tegudeni jõudsid.“

„Energiahindade tõus on kõigile osapooltele tohutu väljakutse, nii töötajatele kui ka tööandjatele. Käimasolev kütteperiood on toonud suuremad arved ja see avaldab majandusele tohutut mõju, mistõttu kutsume tööandjaid üles otsima võimalusi oma töötajate toetamiseks. Ka Citadele juhtkond kinnitas hiljuti, et maksab kuni aasta lõpuni oma töötajatele kogu Baltikumis igakuist lisatasu. See toetus on sihipärane ja seda makstakse töötajatele, kes teenivad vähem kui grupi ladvik,“ selgitas Hakiainen.

Suvises Citadele uuringus vastas kokku 58 protsenti, et pole endale inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kompenseerimiseks palgatõusu nõudnud. 38 protsenti märkis, et ei ole seda lihtsalt teinud, 15 protsenti märkis, et ei ole seda teinud, kuna teavad, et see pole võimalik, ja viis protsenti, kuna nad ei julge sellist nõudmist lihtsalt teha.