Raha teedevõrgu arendamiseks: kas maksud või laen?

Tänasel Eesti Taristuehituse Liidu visioonikonverentsil „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“ arutleti muuhulgas selle üle, kas leida teedevõrgu arendamiseks vajalik lisaraha laenu või mõne sihtotstarbelise maksu näol.

Taristuehituse Liidu ja TREV-2-e juhatuse esimees Sven Pertens nentis, et hetkel ollakse teedevõrgu arendamiseks mõeldud vahenditega seal, kus päikene ei paista. „Oluline on ju, et regioonides oleks elu, et liiklus oleks turvaline. Just selleks ongi kvaliteetset teedevõrku vaja,“ ütles Pertens. „Kaasaegne teedevõrk peab olema riigi prioriteediks ja selle arendamiseks peaks olema pikk plaan.“

Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu ütles, et riik on keerulises olukorras, kus näeb erinevate valdkondade muresid. „Aga kõigeks pole võimalik raha leida, vähemalt mitte sellise maksukoormuse juures nagu Eestis on,“ rääkis Kirsipuu. „Kindlasti ma ei arva, et teehoidu poleks vaja enam raha panna. Aga midagi pole teha, tee-ehitus konkureerib õpetajate palgaga. Kõigeks ei jätku.“

Pertens ei nõustunud Kirsipuu väitega, et teedevõrgu arendamisse raha leidmine tuleks millegi muu arvelt. „Meil on laenukoormus väike, võiksime võtta laenu,“ ütles Pertens, lisades, et praeguses olukorras peavad taristuehitusettevõtted hakkama oma tegevust kokku tõmbama. Üles jääb aga küsimus, mida teha hangitud tehnika ja väljaõpetatud inimestega ning kust neid paremate aegade saabudes jälle kiiresti tagasi saada. „Tuleks leida lahendus, kus hundid on söönud ja lambad terved,“ nentis Pertens.

Transpordiameti peadirektori asetäitja Ele Reiljan ütles, et pikka vaadet taristuehituses aitaks luua mõne sihtotstarbelise maksu olemasolu. „Me saame Euroopast vahendeid, mille eest teid ehitada, kuid meil on vaja ka riigieelarvest vahendeid lisada. Ja kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis me eriti ehitada ei saa,“ nentis Reiljan. „Pikemat ettevaadet aitaks teha näiteks mõne maksu olemasolu. Paljud Euroopa riigid kasutavad automaksu.“

Kirsipuu sõnul on viimase viie aastaga riigis juba tehtud palju otsuseid laenu arvelt. „Lähiaastatel on riigi laenukoormus juba problemaatilise lähedal. Maksukoormuse tõus tuleb ka kellegi arvelt, see raha ei tule seina seest,“ kommenteeris Kirsipuu, lisades, et näiteks teemaks ei pruugi Eestis toimida, sest saab lihtsalt ja kiiresti kasutada alternatiivseid teid.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles, et kaasaegne teedevõrk on hädavajalik ja uute võimaluste looja. Minister kirjeldas, kuidas ta oma väikese lapsega jalutamas käies tema tõukeratta kõrval jookseb ja last hoiatab järsu äärega vihmaveerennide eest. „Väikesed lapsed lihtsalt käivad ninuli sellise renni tõttu, aga see ei peaks nii olema. See kõik ongi oluline, et tee oleks ohutu ja tark,“ näitlikustas Sikkut, lisades, et oluline pole ju maha pandud asfaldi kilomeetrite hulk, vaid et need kilomeetrid oleksid sellised, mis toovad meile ohutuma kohalejõudmise ja mida me läbime parema meelega. „See, et sellist konverentsi peetakse olukorras, kus sektoril raha pole, on suurepärane! See näitab sektori tugevust,“ rõhutas Sikkut. „Äkki suudavad ühel hetkel ka poliitikud üllatada ja need vajalikud sajad miljonid eurod leida.“

Eesti teede ja tänava remondivõlg on kokku juba 4,4 mld eurot. Teedevõrgu olemasoleva seisu säilitamiseks oleks vaja vähemalt 200 mln eurot aastas, aga järgmistel aastatel on võimalik kasutada keskmiselt 100 mln eurot aastas.

Lisaks on riigi teehoiukava 2023-2026 eelnõus kirjas kavatsus taotleda Euroopa Komisjonilt pikendust põhimaanteede väljaehitamiseks Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul aastani 2050.

Tänavu kevadel vähendas riik järsult taristuehitusse suunatavaid vahendeid ning Transpordiamet teatas rohkem kui 50 tee-ehitusprojekti edasilükkamisest. Riik on Eesti suuremate maanteede omanik ja tee-ehitustööde peamine tellija.