Toomas Luman kõnes: riik ei käitu täna heauskselt ja kaotab pikaajaliselt rohkem, kui võib lühiajaliselt võita

„Paljude ettevõtete jaoks on täna käes keerulisemad ajad kogu nende tegevusajaloo jooksul. Kõik neist ei jätkagi, kindlasti suureneb ka töötus, kuid me läheme sellele vaatamata edasi,“ ütles Toomas Luman oma tänases koja aastapäevakõnes.

Delfi Ärileht avaldab täismahus Toomas Lumani kõne kaubanduskoja 97. aastapäeval:

Austatud külalised, head ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed!

Kaubanduskoja asutamisest täitub täpselt täna 97 aastat. Kaubanduskojal on täna 3673 otseliiget. Pooled neist mikroettevõtted, kolmandik väikeettevõtted ning ülejäänud suured või tublid keskmikud. Koja liikmete panus riigikassasse moodustab jätkuvalt umbes 40% erasektori maksutuludest ning samuti on meie liikmete osatähtsus Eesti majandusest ligemale 40%. See näitab, et meie liikmed on majanduses väga aktiivsed ning moodustavad aktiivseima osa Eesti ettevõtlusest. Liikmeskonna stabiilne kasv, ka viimastel aastatel, annab tunnistust sellest, et meie tegevus, olgu see siis ettevõtjate abistamine teenustega või kaasarääkimine ettevõtluspoliitikas, on jätkuvalt kõrgelt hinnatud. Tänan selle usalduse eest kõiki meie liikmeid!

Head külalised. On selge, et käesolev aasta jääb meile meelde pikaks ajaks. Ja peabki jääma, sest liiga kiiresti kipume unustama kiire heaolu kasvu tingimustes riskid, mis meid ümbritsevad ja ajaloo, mis peaks meid õpetama ja tulevikuks ette valmistama. Ukrainas toimuv on ja jääb meiega veel pikaks ajaks. Sõja mõju tunnevad nii tänased põlvkonnad, kuid ilmselt ka homsed ja järgnevadki. Parim, mida tänases olukorras teha saame, on olla ise optimistlikud, pingutada veelgi rohkem, et püsida konkurentsis ning hoolitseda selle eest, et teeksime ise tarku valikuid. Et aidata teisi, peame esmalt hoolitsema selle eest, et oleksime ise konkurentsis ja tugevad.

Paljude ettevõtete jaoks on täna käes keerulisemad ajad kogu nende tegevusajaloo jooksul. Kõik neist ei jätkagi, kindlasti suureneb ka töötus, kuid me läheme sellele vaatamata edasi. Eesti ettevõtja on läbi ajaloo olnud väga pragmaatiline ja otsinud alati võimalusi, kuidas edasi minna, mitte ei ole läinud tänavale endale suuremaid õiguseid ja toetuseid nõudma, autosid põletama või kellegi teise loodut hävitama. Ja eks nii ka täna. Kuigi ettevõtjate rahulolematus on suur, ei ole meie sooviks midagi muud kui see, et valitsejad oma kohustusi täidaks, mõistaks ettevõtjate keerulist olukorda ning kasutaks jõukohaseid võimalusi tagamaks ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime. Jah, mõnel juhul võib see tähendada ka tavapärasest suuremat toetust, kuid keegi ei nõua lausalist kahjumite kinni maksmist. Ootame siiski mõistmist, et kriisist välja tulemiseks on vajalik mõlema panus. Jättes riskid ainult ettevõtjale, olukorras, kus oleks võimalik neid jagada, ei käitu riik heauskselt ja kaotab pikaajaliselt rohkem, kui võib lühiajaliselt võita. Pean seda väga lühinägelikuks.

Head pidulised. Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine ei ole kokaraamatu järgi roogade valmistamine. Et pane 2% üht ja 5% teist komponenti ja ongi kasum õuel. Kahjuks ei ole see nii lihtne. Edukas riik ja edukas ettevõtlus vajavad mõlemad tarkust, kogemusi ja haritud inimesi. Just viimane on põhjus, miks koda on läbi aastate, tuima järjepidevusega, rääkinud pea igal kohtumisel poliitikute ja riigijuhtidega, et edukat riiki pole võimalik ehitada ja arendada ilma maailmatasemel haridussüsteemita, ilma motiveeritud ja arengule panustavate õpetajateta.

Ka ilusaid koolimaju on vaja ja kaasaegseid õppevahendeid, kuid vähemalt põhihariduse kvaliteet sõltub eelkõige ja alati õpetajast, tema motiveeritusest, tema oskustest, tema pühendumusest ja mis siin salata, viimasel ajal juba lihtsalt tema olemasolust. Ja see ei ole ainult palga küsimus. Sageli on see arenguvõimaluste ja perspektiivi küsimus, vahel ka juhtimise kvaliteedi küsimus. Kaubanduskoda on ja jääb seda meelt, et kvaliteetne haridus kõikidel tasemetel, peab olema meie olulisim prioriteet, kui tahame rahva ja riigina säilida ja areneda.

Ootame seetõttu ka saabuvate valmiste eel, et ootuspärane kuid olemuselt sisutu ja mittevajalik vaidlus maksuteemadel jääks seekord tahaplaanile ning asenduks sisuka ja argumenteeritud diskussiooniga hariduse väljakutsetest- kuidas saada üle kvalifitseeritud aineõpetajate pidevast puudusest, kuidas arendada koolivõrku selliselt, et see oleks noortele enam võimalusi pakkuv, kuid samas efektiivne ja kaasaegne. Kuidas tagada ühtlaselt kõrge kvaliteediga haridus nii Värskas, Valgas kui Sillamäel ja Kärdlas, sest sealgi on kasvamas järeltulev põlvkond ning neilegi peab olema tagatud võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele – võimalusele olla eduka Eesti edasiviijad.

Seega veelkord: meie kolm prioriteeti – kvaliteetne haridus, ühtlane haridus, arenev ja motiveeritud õpetajaskond.

Ja kõigile tänastele või ka tulevastele poliitikutele, lähenevate valmiste eel, ka üks tagasihoidlik soovitus – enne kui tekib soov maksudest rääkida, käige maksuametis koolitusel, küsige, kus on need kohad, kus maksuhaldur täna probleeme näeb, kuidas saaks kehtivaid makse veel paremini kokku koguda, kus saaks veel paremini ausat konkurentsi tagada ning kui efektiivne on meie maksusüsteem võrreldes teiste meie sarnaste riikidega ning milliseid tagajärgi näevad asjatundjad süsteemi muutmisest tekkivat. Ja seejärel tasub küsida ka maksumaksjatelt, kuidas nemad olukorda näevad. Seejärel vast tekivad ideed, kuidas meie tänast maksusüsteemi veelgi paremini ja majandust toetavamalt tööle panna, ilma, et rääkida sisutut juttu astmetest või muude maade traditsioonilistest arusaamadest. On arusaamatu, miks meeldib meile muidu alati rääkida innovatsioonist ja arengust, kuid maksuküsimustes ikka ideedest, mis kaugel uudsusest. Traditsiooniline ettevõtluse tulumaks, ettevõtlustulu maksustamine sotsiaalmaksuga või astmeline tulumaks ei ole midagi innovatiivset ega sellist, mis meid edukamaks teeksid.