On selge, et julgeolekupoliitiliselt muutunud Euroopas pole võimalik energiakriisi lahendada, ilma et Eesti riik ja energiatootjad teeks suuri, miljarditesse ulatuvaid investeeringuid uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Jättes need tegemata, jätame Eesti inimesed ja ettevõtted hätta. Kõrge elektri hind Eestis tuleneb sellest, et meie piirkonnas, nii Eestis kui naaberriikides, on liiga vähe soodsat taastuvenergia tootmist ja tarbimise tiputundide katmiseks sõltume kallitest gaasielektrijaamadest. Ka põlevkivielekter on kallis ja jutud selle odavast hinnast on müüt.

Energiakriisis on siiski ka positiivset: vajadus kiirelt lahendusi leida annab taastuvenergia arengule hea hoo. Tuule- ja päikesepargid valmivad rekordkiirusel – juba tuleval aastal hakkavad meie regioonis soodsat taastuvenergiat pakkuma seitse börsiettevõtte Enefit Greeni ehituses olevat tuule- ja päikeseparki. Need mõjutavad elektri hinda ka Eestis – sealt tuleb kõige soodsam elekter.

Suurim tulu välismaalt

Riigile ehk seeläbi kõigile Eesti inimestele kuuluv Eesti Energia saavutas tänavu esimese kolme kvartaliga tugevad finantstulemused paljuski tänu rahvusvahelisele laienemisele ja elektrienergia ekspordile. Eesti oli kolmandas kvartalis elektrit eksportiv riik, seda suuresti tänu Eesti Energia toodangule. Koguni 61 protsenti elektrimüügi tulust teenis kontsern väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Märkimisväärselt on Eesti Energia kasvatanud oma turuosa Lätis, Leedus ja Poolas ning see peegeldub ka kasuminumbrites.

Samal ajal on Eesti Energia investeerinud energiakriisist välja tulemiseks ainuüksi tänavu üheksa kuuga üle 281 miljoni euro, mis on kaks korda enam kui ettevõtte sama perioodi kasum. Viie aastaga investeerime kokku 2,5 miljardit eurot, millest 1,5 miljardit taastuvenergia tootmisse.

1,2 miljardit ainult paberil

Mõnede uudiste pealkirjadest läbi käinud väide, nagu oleks Eesti Energia teeninud hoopis 1,2 miljardit eurot kasumit, ei vasta tõele. 1,2 miljardit eurot on 12-aastaste elektrilepingute raamatupidamislik tulevase tulu arvestus, kui hinnad Nord Pool börsil on sellised nagu tänavu 30. septembril (kolmanda kvartali viimane päev). Tegelikku tulemit ei tea keegi, sest kui elektri turuhinnad muutuvad, muutub ka müügitulu kogusumma. Seega seda raha meil hetkel pole: riik ei saa omanikuna sellest täna dividende võtta ega ettevõte investeeringuid teha.

Lihtsustatult võib pikaajalisi elektrimüügilepinguid võrrelda suure paagitäie kütuse ostmisega. Oletame, et autojuht varub endale tuhat liitrit kütust hinnaga kaks eurot liitri kohta. Muutlike kütusehindade juures on raske öelda, kas ta jääb pärast kütuse ärakasutamist plussi või miinusesse. Kui kütuse hind langeb 1,5 euro peale, on ta kahjumis. Kui hind tõuseb, on kütuse varumisest jällegi võidetud. Eesti Energia puhul räägime „paagitäiest“, mis kestab kuni 12 aastat. Tänaste hindade järgi oleme tõepoolest 1,2 miljardi võrra plussis, aga kui hind turul kõigub, muutub ka meie saadav tulu. Selle määramatuse tõttu ei ole õige arvestada tuletistehingute turuhinda ettevõtte jooksva kasumi hulka.

Pikaajaliste tehingute sõlmimine võimaldab aga ettevõttel nii ennast kui oma kliente suurte hinnakõikumiste eest kaitsta ning mitte lõpetada nagu paljud teised Euroopa energiaettevõtted, kes peavad tänaste ekstreemsete turuhindade olukorras tuginema riigiabile.

Seega oli Eesti Energia reaalne kasum, millest ettevõte teeb investeeringuid ning maksab riigile ka dividende, ikka 112 miljonit eurot – nii nagu raporteerisime.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid