Sõiduradade sulgemine kui üks võte parema linnaruumi loomisel

Eesti Taristuehituse Liidu 11. novembril toimunud visioonikonverentsil „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“ käsitleti ühes debatis inimesekesksema linnaruumi loomise võimalusi, nagu näiteks osade sõiduradade asendamine rattateedega.

ESTELi juhatuse liige ja taristuehitusettevõtte Verston juht Veiko Veskimäe tõi arutelus välja, et linnaruumi temaatika on linnadevaheliste ühenduste kõrval avalikus debatis veidi fookusest välja jäänud. „Samas on see taristuehitajate jaoks igapäevane ja väga oluline teema, sest meie soovime ju ehitada seda, mida tellijal on vaja,“ rõhutas Veskimäe. „Ja see, mida enamus meist tahab, on mõnus, kvaliteetne elukeskkond. Tahame mõnusat linnaruumi, kus on hea jalutada ja rattaga sõita. Sellist ruumi, mis on mõeldud inimestele.“ Veskimäe nõustus ka varem konverentsil esinenud näitleja Rasmus Kaljujärve seisukohaga, et linnaruum peab muutuma stressivabamaks inimesele, ükskõik, kuidas ta selles liigub, kas jalgsi, rattal, autoga, bussiga.

Veskimäe soovitas teha Tallinnas sõiduradade sulgemise eksperimenti, et näha selle mõju autostumise vähendamisele ning inimeste käitumisele, vastuvõtlikkusele linnaruumis toimuvatele muutustele. „Pange suvel Liivalaias või Narva maanteel kaks sõidurada kinni. Tehke ära see linnaruumi eksperiment. Ma ennustan, et sellega juhtub see, et suletud sõiduradadele pandud lillepotte ei lubata enam ära korjata,“ rääkis Veskimäe. Ta tõi näiteks Pärnus suveks suletud Supeluse tänava, kus on tekkinud väga mõnus atmosfäär.

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus meenutas siinkohal autovabaduse puiestee projekti, mil Tartus suleti suvel teatud ajaks Vabaduse puiestee ja muudeti see jalakäijate ja kohvikute alaks. Alguses oli sellele suur vastuseis, kuid kui projekt töösse läks, siis sobis see inimestele hästi.

Roobi sõnul plaanib Tallinn järgmisel aastal katsetada Rävala puiestee kinni panemist paariks kuuks. „ Proovime luua sellised tingimused, et kui inimene peab tegema teistmoodi otsuse, siis see oleks mugav ja kasutajasõbralik,“ ütles Roop. Samuti ei ole Roobi sõnul maha maetud peatänava ideed.

Debatis osalejad arutlesid ühe värskema näitena kaasaegsest linnaruumist ka Tallinna Reidi tee üle. Arhitekt ja linnaplaneerija Tõnis Savi leidis, et promenaad on tänuväärne, aga parim näide eriti heast linnaruumist see siiski pole, sest tekkinud ruum on liiga monofunktsionaalne ja pole kõigis detailides läbimõeldud. Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus samas tunnustas Reidi tee projekti nii suure rõhu panemisel avalikule ruumile.

Raido Roop rääkis, et käis Reidi teed ühe Hollandi eksperdiga läbi sõitmas, kes tõi välja palju väikseid eksimusi. Siiski pidas Roop Reidi teed sammuks õiges suunas. „Väga raske on loota, et tuleb kohe üks ideaalne tänav. Vaataks seda positiivse näitena, kust edasi minna.“

Välja toodi ka vajadus kaasajastada Eestis kehtivaid linnaruumi ning projekteerimise standardeid. Elava Tänava üks eestvedajatest Ave Habakuk rõhutas, et aluseks tuleb võtta inimene, kes kasutab tänavaid ja linnaruumi. Raido Roop nentis, et on tarvis üle saada vaatest, kus kohalikku linnaruumi nähakse pelga transpordikoridorina. Linnaruum ja tänavad peaksid olema multifunktsionaalsed ning lähtuma eelkõige seal elavate inimeste ning vähem läbisõitjate vajadustest.

Standardite ümber vaatamine võiks julgustada ka paremale koostööle erinevate linnaruumi kujundavate osapoolte vahel. Tõnis Arjus tõi positiivse näite Tartust, kus töö käigus oli tarvis muuta lähteülesannet ning väga heas koostöös taristuehitajatega seda ka tehti ning saavutati hea tulemus.