Käesoleval sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2%. Järgmisel aastal kasvab see panga hinnangul aga 2 protsendi lähedale, samas kui 2008-2010. kriisi aastatel jäid viivisega laenud isegi 10% juurde. Siiski valitseb tänane ennekõike sõja tõttu ning ka muud määravad põhjused seavad ebakindluse sellele, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb.

Eluasemelaenudel pole veel kõige hullem, ettevõtted on täbaramas seisus

Ettevõtete jaoks hakkab probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.

Majapidamiste võime oma eluasemelaene tagasi maksta on vaatamata intressitõusudele Eesti Panga hinnangul endiselt üsna hea ja probleemsete laenude tase nihkub 2023. aastal eeldatavasti 0,3% juurde. Võrdluseks kasvas sama näitaja 2008.-2010. aasta kriisi ajal 5 protsendi lähedale. Inimeste laenumaksevõime sõltub eelkõige olukorrast tööturul ning Eesti Panga septembriprognoosi kohaselt suureneb tööpuudus järgmisel aastal vaid natuke. Probleemsete tarbimislaenude osa kasvab järgmisel aastal eeldatavasti 2% juurde.

Laenuturg on üsna piiratud

Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt.

Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.

Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid