Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on Eestil piisavad gaasivarud, et sel aastal toime tulla, kuid pikemate plaanide osas valitseb ebaselgus. „Meil ei ole siiani kindlust, kuidas tagatakse piisavad gaasivarud nii ettevõtjatele kui ka eratarbijaile järgmisel aastal. Piisavate varude olemasolu on eriti tähtis praeguses keerulises julgeolekuolukorras,“ ütles ta.

Möldri sõnul soovib komisjon saada ülevaate Eesti järgmise aasta vajadustest ning sellest, kuidas, millal ja mis ulatuses plaanib valitsus gaasivarusid suurendada. „Samuti soovime ülevaadet, millistel eelistingimustel saavad Eesti ettevõtjad Soome riigilt nende LNG terminalile ligipääsu, kuidas on liigutud edasi läbirääkimistega erasektoriga LNG haalamiskai erastamiseks ning kui kaugel on Eleringi LNG-taristu ehitus Paldiskis,“ ütles ta.

Istungil osalesid majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ja Eesti gaasiliidu tegevdirektor Heiko Heitur.

Tatar kiidab, Heitur laidab

Tatari sõnul on Eesti tänavu talvel heades kätes. „Üleliia muretseda vaja ei ole,“ sõnas ta. Varude keskus on tänaseks hankinud gaasivaruks 650 GWh, lisaks ka Eleringi kaitstud tarbijate varu ca 140 GWh.

Tatar tõi oma esitluses välja ka kolm põhilist arengut. Esimene kätkes seda, et mai algusest on täiendavaks tarnekanal Leedu-Poola ühendus, samas tõdes, et see ei pruugi olla talve vaates siiski gaasi allikas. Teisalt tõi ta välja, et gaasi tarbimine on regioonis oluliselt langenud ning kolmandana juhtis tähelepanu, et Soome lahe LNG terminali loomine on graafikus.

Eesti gaasiliit aga nii optimistlik ei ole. „Elering ei ole arvestanud riskidega, mis võivad tekkida,“ sõnas ta. Näiteks tuleb Heituri sõnul jääda siiski kriitiliseks, kas Info terminal saab õigeks ajaks valmis. „Ingo terminali tahetakse tuua 15 TW gaasi. Kust tuleb selline optimism, et see käivitub esimesest jaanuarist? Varasem praktika on näidanud, et käivitamine võtab aega ja võib tulla ka tagasilööke,“ sõnas ta.

Teisalt vaatas Heitur kriitilise pilguga otsa ka hindadele. „Kui vaatame täna Kesk-Euroopas on võimalik gaasi saada 40-60 euro MWh eest. Täna on meil hinnaks aga 115-120 eurot. Teisisõnu on madalam hind seal, kus on LNG vastuvõtu võimalus. Kui meil detsembriks oleks LNG vastuvõtt olemas, oleks hind ka 2-3 korda odavam. Aga tänane otsustamatus ja organiseerimatus annab löögi meie majandusele.“

Sikkut ja Tatar olid odava hinna väide suhtes kriitilised. Näiteks tõi Sikkut välja, et Hispaanias on tõesti odavam, aga sinna tuleb ka gaas juba pikaajaliselt Aafrikast.

Kokkuvõttes on Heituri hinnangul tehtud täna liiga vähe. „Mainiti, et Baltikumis on gaasiga head tööd tehtud. Ma ütleks, et Soome on väga head tööd teinud. Aga ma ei oska öelda, mida oleme meie täna teinud selleks, et riigi varustuskindlus oleks tagatud. Meil on ainult tegeletud hädaolukorra lahendamisega.“

NB! Blogi laadimine võib veidi aega võtta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid