Riik valmistub kriisiks: töötuskindlustushüvitise maksmise pikkus hakkab sõltuma majandusolukorrast
(48)
Hiljuti avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaate järgi on Eesti tööturu olukorra kiire paranemine läbi saanud. Kui majanduskasvu aeglustumise mõju jõuab tööturule, ootavad ees koondamised ja uue töökoha leidmine võib olla keerulisem ning võtta kauem aega
Selles olukorras on töötajatele järjest olulisem kindlustunne, et töö otsimise ajal makstakse neile töötuskindlustushüvitisi, ning eriti siis, kui tööd on raskem leida, tehakse seda pikemalt. Loodud on uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitis, mis on ka Euroopas unikaalne!
Sõda, energiakriis ja hinnatõus on Eesti ettevõtteid 2022. aasta kevadest ettevaatlikumaks teinud ning aasta algusest on ka hõiveootused enamikul tegevusaladel kahanenud. Iseäranis on vähenenud hõive kasvu ootused tööstuses ja ehituses, kuna energiakriis avaldab nendele sektoritele tugevamat mõju. Ka kolmanda kvartali andmed näitavad juba mõningast töötuse kasvu, sealhulgas koondamiste sagenemist.
Keerulisemad ajad majanduses ja tööturul vajavad ka töötuskindlustussüsteemi kohanemist, et tagada töötule suurem sotsiaalne kaitse. Senise, pigem jäiga süsteemi kitsaskohtadele osutas ka COVID-19 kriis – senised Eesti töötushüvitise süsteemi reeglid ei muutunud automaatselt tööturu olukorra muutumisega. Pandeemia alguses töö kaotanud inimestel hakkasid töötuskindlustushüvitised lõppema või olid juba lõppenud, kuid endiselt suure tööpuuduse tõttu ei olnud neil võimalik tööd leida ning puudus sissetulek. Keerulisemas tööturuolukorras vajavad töötud asendussissetulekut pikema perioodi vältel.
2021. aastal kutsutigi nende kitsaskohtade lahendamiseks kokku ekspertidest töörühm. Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassa, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajatega töötasid välja tööturu olukorrast sõltuva töötuskindlustushüvitiste süsteemi, mis nüüd, 16. novembril 2022 ka Riigikogus seadusena vastu võeti ja jõustub 30. juunil 2023.
Ka sõda Ukrainas, mis on vallandanud majandus- ja energiakriisi Euroopas ning tööpuuduse suurenemise, kinnitab suurenenud vajadust paindlike ja sobivate sotsiaalkaitsemeetmete järele. Kuigi tuleviku suhtes on palju määramatust, siis uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitiste süsteem on keerulisemateks tööturuolukordadeks valmis.
Inimene ise midagi tegema ei peagi
Lahendus on tegelikult lihtne – inimene ise midagi taotlema ega kinnitama ei pea, sest hüvitise maksmise perioodi pikendamine toimub automaatselt.
Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määrab Töötukassa hüvitise maksmise perioodi vastavalt taotleja töötuskindlustusstaaži pikkusele 180, 210 või 300 päevaks (nn baasperiood). Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist hindab Töötukassa registreeritud töötute arvu põhjal olukorda tööturul, võrreldes registreeritud töötute arvu varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Sellest võrdlusest selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmine pikeneb või jääb kehtima algne tähtaeg.
Hüvitise pikendamise tingimuste täitmise korral teeb Töötukassa hüvitise pikendamise otsuse. Hüvitise maksmise periood pikeneb ainult nendel töötutel, kes on baasperioodiks määratud hüvitise saamise lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel.
Kui tööturu olukord on väga hea ehk töötute arv on üle 20% madalam viimase kümne aasta keskmisest ja allpool viimase kolme aasta keskmist taset, siis hüvitise maksmise periood ei pikene ning kehtima jääb baasperiood.
Kui registreeritud töötute arv ei ole üle 20% madalam viimase kümne aasta keskmisest või vastab vähemalt viimase kolme aasta keskmisele tasemele, siis 210 ja 300 päevaks määratud hüvitis pikeneb 60 päeva võrra.
Kui tööturu olukord on halb ehk töötute arv on kasvanud vähemalt 20% võrreldes viimase kolme aasta keskmisega, siis hüvitise periood pikeneb vastavalt kindlustusstaažile 60 päeva (kui baasperiood oli 180 päeva) või 120 päeva võrra (kui baasperiood oli 210 või 300 päeva).
Kui vaadata mineviku andmeid, siis oleks töötuskindlustushüvitist makstud võrreldes tänase süsteemiga pikemalt ka COVID-19 kriisi perioodil.
On oluline, et keerulisemas majandusolukorras pikemat aega makstav hüvitis tagab inimestele parema toimetuleku ja suurendab tarbimist, mis omakorda avaldab positiivset mõju majandusele tervikuna.
