FOTOD | Algas kohtuprotsess Vjatšeslav Leedo ja teiste süüdistatavate vastu Saaremaa Laevakompanii osas
(54)Täna saab alguse kohtuprotsess Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimehe Vjatšeslav Leedo ning teiste süüdistatavate vastu. Prokuratuuri sõnul tekitasid süüdistatavad laevandusettevõttele 2016. aastast alanud tegevustega suurt varalist kahju.
Süüdistuste kohaselt omandas 2016. aastal SLK AS-i Holostov Kinnisvarahaldus aktsiad viie miljoni eest, kuid mille õige hind tegelikkuses oli ligikaudu üks miljon. Seega viidi ettevõttest välja 4 miljonit eurot.
Samal aastal asutas laevandusfirma neli uut osaühingut, millele võõrandas enda omandis olnud neli parvlaeva. Seejärel müüdi kõik parvlaevad täies ulatuses AS-i Holostov Kinnisvarahaldus poolt kontrollitavatele ettevõtetele. Prokuratuur leiab, et need tehingud ei olnud SLK-le majanduslikult kasulikud ega vajalikud ja tõid kaasa ka firmale varalist kahju.
Vjatšeslav Leedot süüdistatakse lisaks selles, et 2018. aasta alguses lõi ta veel ühe osaühingu, mille kasuks panditi SLK omanduses olevad AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus aktsiad ja OÜ-le anti õigus ka panditud aktsiad võõrandada. Süüdistuse kohaselt ei ole aktsiate taoliselt pantimine SLK huvides ning samuti leiab prokuratuur, et selle eesmärgiks oli laevandusfirma pankroti korral raskendada võlausaldajate nõuete tagamist.
Lisaks esitati süüdistus selles, et Leedo heakskiidul võltsiti 2018. aasta kevadel 2006. aasta kuupäevaga garantiikiri, mille alusel andis SLK aktsiaseltsile Saare Finants (AS Holostov Kinnisvarahaldus on selle AS-i õigusjärglane) kohustuste täitmiseks OÜ Narva-Lina ees garantii summas 300 miljonit krooni. Seejärel kasutas AS Holostovi Kinnisvarahaldus võltsitud garantiikirja, et esitada hagiavaldus SLK vastu. Maakohus viimase ka rahuldas ning SLK-lt mõisteti välja 18,9 miljonit eurot.
Jaanuaris rääkis Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe, et tegemist on keskmisest keerukama kriminaalasjaga ning võib oodata pingelist ja intensiivset kohtumenetlust.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul tuvastati kriminaalmenetluses, et võlgniku varadega tehti ebamõistlikke tehinguid ning fiktiivse nõude tekitamiseks võltsiti garantiikirja, mida kasutati pankrotimenetluses eelise saamiseks teiste võlausaldajate ees. „Selliselt üritati suurima võlausaldajana saavutada kontroll SLK pankrotimenetluse üle, vabaneda teiste võlausaldajate nõuete täitmisest ja pääseda vastutusest. Antud juhul räägime ka väga suurtest, miljonitesse eurodesse ulatuvatest kahjunõuetest, mida süüdistuse kohaselt vältida sooviti,“ rääkis Laur toona.
