Energiaturu ülevaade: NordPooli turukorralduse muudatus aitab vältida rekordkõrgete elektrihindade tekkimist

Möödunud nädalal saabunud jahedamad ilmad kasvatasid Eestis ja lähiriikides elektritarbimist ning sellega seoses ka turuhinda. Hea uudise pakkus NordPool, kes lisab detsembris elektribörsile teise oksjoniringi eesmärgiga hoida tulevikus ära ekstreemsed hinnatipud, mille sarnaseid nägime augustis.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 238,8 €/MWh (+90,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter teisipäeva südaööl hinnaga 108,82 €/MWh ja kõige kõrgem kolmapäeva pärastlõunal kell 15, mil hind oli 549,91 €/MWh. Elektrihinna tõusu mõjutasid külmemad ilmad, mis tõi kaasa tarbimise kasvu kõikides meie piirkonna riikides. Eestis näiteks kasutati elektrit 12% rohkem kui nädal varem. Hindu kergitas ka ajutine pakkumise vähenemine kuni uue nädala keskpaigani Rootsi hüdrotootjate poolt. Nimelt vähendasid nad külmade saabudes veevoolu kiirust, et veekogudele saaks kiiremini püsiv jääkate tekkida.

NordPool lisab detsembris päev-ette elektribörsile teise oksjoniringi. See rakendub juhul, kui elektrihind tõuseb üle 1500 €/MWh või langeb enam kui -150 euro võrra negatiivseks. Sellisel juhul avatakse selle tunni nõudlus ja pakkumine turuosalistele uuesti korrigeerimiseks. Teise ringi oksjoni eesmärgiks on vältida 4000 euro hinna teket nagu see juhtus augustis. Sarnane süsteem toimib mujal Euroopa elektriturgudel ja selle rakendamine meie regioonis on olnud ka üks soovitusi NordPoolile pärast augustikuist intsidenti.

Tuumajaama kestvad probleemid seavad ohtu Soome varustuskindluse

Soome võrguoperaator Fingrid kordas eelmisel nädalal taas üle, et Soome on tänavu talvel suure tõenäosusega sunnitud elektrit Eestist ja Rootsist importima. Põhjuseks Soomes tekkinud elektri defitsiit, kuna Soome Venemaalt enam elektrit ei osta ja soomlaste üle kümne aasta ehitamisel olnud Olkiluoto kolmanda reaktori osas pole ikkagi kindlust, et see plaanipäraselt detsembri lõpust tööle hakkab. Samas on teada, et nii Rootsi lõunaosas kui Baltikumis jääb suure nõudluse korral talvel pigem elektrit puudu, misjuhul on ainuke alternatiiv soomlastel oma nõudlust vähendada. Selle lihtsustamiseks on Fingrid alustanud vabatahtlike suurtarbijate registreerimist, kes on valmis vajadusel kiirkorras oma tarbimist vähendama, et võimalikku laiemat elektrikatkestust vältida.

Euroopa pingutused asendada Kremli ära lõigatud gaasitarned veeldatud maagaasiga on kandnud vilja, kui vaadata gaasihoidlate täituvust, mis tänaseks on Euroopas keskmiselt 95% juures. Kuid lühiajalised palavikulised pingutused peavad pikas perspektiivis asenduma stabiilsusega. McKinsey & Co värske raporti järgi soovivad Ameerika Ühendriikide LNG müüjad tarnete kindlustamiseks siduda ostjad Euroopas 15-aastaste lepingutega, mis on kolm korda pikem aeg, kui Euroopa riigid sooviksid. Põhja-Ameerikas on piisavalt gaasi, mida nad on valmis mõistliku hinnaga pakkuma, kuid arendajad soovivad mitme miljardi euro suuruseid investeeringuid kaitsta tugevate pikaajaliselt fikseeritud hinnaga lepingutega.

Euroopa Liidul on pikemas vaates täita hiiglaslik energiatühimik. Eesmärk Vene gaas kahe kolmandiku ulatuses asendada LNG impordiga tähendab täiendavalt 50 miljonit kuupmeetrit gaasi, mis moodustab umbes 50% USA LNG ekspordimahust aastal 2021. Euroopa jaoks on olukord aga segane, sest pole kindel, kas Vene gaasi tarned kunagi jätkuvad, kas kliendid kohanevad kõrgete hindadega ja kuidas saab tööstus hakkama, kui peamine energiaallikas on oluliselt kallim LNG. Kindlasti suureneb kõrgete hindade püsides ka LNG tootmine ja transpordivõimekus maailmas. On selge, et Euroopa vajab gaasi praegu, kuid ambitsioonikad kliimaeesmärgid võivad vajadust fossiilsete kütuste järele kümnendi lõpuks oluliselt vähendada.

Euroopa tõstab kliimaambitsioone veelgi

Samas äsja lõppenud ÜRO kliimakonverentsil COP27 ei suutnud riigijuhid fossiilsetest kütustest lõplikus loobumises kokku leppida. Kriitikute hinnangul pole iga-aastaselt toimuval konverentsil sisulist edasiminekut alates 2015. aasta Pariisi konverentsist toimunud. Olulisemaks otsuseks tundub seekord jäävat kokkulepe, et arenenud riigid maksavad arenevatele riikidele kliimamuutustest tingitud kahjutasu. Euroopa Komisjoni kliimavaldkonnajuht Frans Timmermans ütles, et 2030. aasta emissioonide vähendamise eesmärki 1990. aastaga võrreldes tõstetakse Euroopas 55 protsendilt 57 protsendini.

Nädala keskmine gaasi hind oli 116 €/MWh, mis on 5,5 euro võrra kallim kui nädal varem. Gaasi hind tõusis külma ilma ja tarnepiirangute tõttu. Euroopa gaasivarud on täna küll väga kõrged, kuid külmade ilmade püsides hakkavad varud taas vähenema, mis tähendab, et LNG laevadel on võimalus lisa tuua. Kuid karta on, et tõelise külma saabudes on varude vähenemine kiirem kui täitmine ja gaasihind seetõttu ikkagi üles läheb.

Saksamaa on valmis kulutama aastas 665 miljonit eurot, et aastani 2038 rentida ja opereerida viite LNG regasifitseerimise ja ujuvterminali. Neist esimene valmis eelmisel nädalal. Kõrgete hindade leevendamiseks käivitas Saksamaa valitsus eelmisest nädalast gaasihindade subsideerimise. Ühtekokku näeb energiakriisi leevenduspakett ette 200 miljardi eurot, millest pool on ette nähtud majapidamistele ja ettevõtetele gaasihinna kompenseerimiseks. Kuigi harjumuspäratult sooja talve alguse tõttu on gaasi hinnad langenud, oodatakse lähinädalail nende kerkimist. Oluline osa leevenduseks kuluvast rahast plaanitakse saada energiaettevõtete täiendava kasumi maksustamisest, millest saavad enim pihta taastuvenergiatootjad, kelle kasumid on ka erakordselt kõrged olnud. Kava järgi korjaks riik üle valitsuse seatud piiri teenitud kasumist kuni 90%.

Talvevarudest võib piisata oodatust kauemaks

Energiajulgeolu parandamiseks on Euroopa riigid astumas samme seni Venemaa ettevõtetele kuulunud kriitilise energiataristu riigistamiseks. Esmaspäeval teatasid Saksamaa ja Poola varem osaliselt või täielikult Gazpromile kuulunud gaasiettevõtete ülevõtmisest. Ilmselt ei suju need sammud probleemideta, sest Gazprom võib võtta ette kohtutee ning suure osa erinevatest kuludest peavad lõpuks kinni maksma maksumaksjad.

Positiivse uudisena hindavad erinevad analüütikud, et Euroopa gaasivarude olukord kujuneb talve lõpuks kardetust oluliselt paremaks, mida eeskätt toetas eelmise nädalani püsinud tavatult soe ilm. Ühest küljest edukad pingutused energia säästmiseks ja teisest oodatust väiksem Hiina import loovad olukorra, kus varasemalt prognoositud 21-23% täituvuse asemel peaks Euroopa hoidlad olema kevadeks täidetud ligi 30% ulatuses. Hoidlate täitmise ajaks järgmisel suvel prognoosib Goldman Sachs gaasihinnaks 124 megavati eest, mida on 55 euro võrra vähem kui ettevõtte eelmises väljavaates. Kuid palju oleneb kindlasti sellest, kui külmaks talv Euroopas kujuneb.

Energiakriisiga seotud mõjudest kinnisvaraturule on viimastel nädalatel räägitud ka Eestis, kuid Rootsisse on mõjud jõudnud mõnevõrra harjumuspäratul moel. Nimelt vähenevad kodude hinnad elektrihinna tõustes, kus juures enim mõjutatud piirkond on Lõuna-Rootsi, mille kohta andis sealne põhivõrguettevõte eelolevaks talveks võimalike elektrikatkestuste hoiatuse. Kui odavama hinnaga põhjapoolsetes turupiirkondades on kinnisvarahinnad langenud 3-4%, siis lõuna pool on olnud langus kaks korda suurem.

OPEC+ täitis lubadust ja vähendas naftatoodangut

Saudi Araabia peab kinni naftaorganisatsiooni OPEC+ lubadusest vähendada naftaeksporti. Novembris vähendas Riyad väljavedu ligi poole miljoni barreli võrra päevas ja organisatsioon kokku enam kui 1 miljoni barreli võrra. Mäletatavasti lubas OPEC+ vähendada tootmist 2 miljoni barreli võrra. Euroopa jaoks väljendub kütusekriis hetkel eeskätt diiselkütuse kõrgetes hindades, mille üheks põhjuseks peetakse liigset mugavust. Eeskätt on see väljendunud toetumises impordile ja oma rafineerimisvõimekuse väheses arendamises. Prognooside järgi kujuneb kõige keerulisemaks kevad, mil Euroopa diislivarud kahanevad 12 aasta madalaimale tasemele ning sellega koos jätkab hind tõusmist. Naftahoidlad pole aga viimase 18 aasta jooksul nii tühjad olnud kui praegu, teavitas IEA. Organisatsioon alandas ka järgmise aasta globaalse naftanõudluse väljavaateid, viidates mitmetele teguritele, alates majanduslangusest kuni Euroopa energiakriisi ja tugeva USA dollarini. Lisaks mõjutas turgu kasvav COVID-19 juhtumite arv Hiinas.

CO2 nädala keskmine hind oli 74 €/t (-1 €/t võrreldes eelmine nädalaga).

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 585 MW. Eesti Energia juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused on selleks talveks suuremas osas tehtud, viimane tootmisvõimsus, kus hooldus on lõpusirgel on Auvere jaam. Esialgsete plaanide järgi pidi Auvere jaam turule tulema reedel, 18. novembril, aga pika aastahoolduse ja moderniseerimise töö käigus ilmnes lisatöid, mistõttu peab käivitamiseks veel täiendavaid tööd tegema. Auvere peaks praeguste plaanide järgi selle nädala neljapäeval taas tööd alustama.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.