VIDEO | Vahistatud Eesti ärimehi kahtlustatakse 561 miljoni euroses krüptorahakelmuses ja rahapesus

Tallinnas arreteeriti pühapäeval kaks Eesti kodanikku kahtlustatuna krüptorahakelmuses osalemises ja rahapesus kokku 575 miljoni USA dollari (561 miljonit euro) väärtuses.

Kahtlustuse esitas USA Washingtoni osariigi lääneringkonna kohus 27. oktoobril ja see avalikustati täna pärast vahistamisi, teatas Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium.

Kohtudokumentide järgi petsid 37-aastased Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin mitmetahulise skeemi kaudu väidetavalt sadu tuhandeid ohvreid. Nad keelitasid ohvreid sõlmima rendilepinguid petturlikele seadmetele kahtlusaluste krüptorahakaevanduses nimega HashFlare. Samuti põhjustasid nad ohvrite investeerimise virtuaalvaluuta panka nimega Polybius Bank. Ohvrid maksid Potapenko ja Turõgini ettevõtetele üle 575 miljoni dollari. Seejärel kasutasid Potapenko ja Turõgin varifirmasid pettusest saadud tulu pesemiseks ning kinnisvara ja luksusautode ostmiseks.

Kinnisvara ja luksusautod

Väidetava skeemi suurus ja ulatus on USA Washingtoni osariigi lääneringkonna prokuröri Nick Browni sõnul tõeliselt hämmastav. „Nad meelitasid investoreid valeandmete esitamisega ja maksid seejärel esimestele investoritele raha välja hilisemate investeerijate maksetest. Nad püüdsid oma ebaseaduslikult teenitud tulu peita Eesti kinnisvarasse, luksusautodesse ning pangakontodele ja virtuaalvaluuta rahakottidesse üle maailma. Ameerika Ühendriikide ja Eesti ametivõimud töötavad nende varade konfiskeerimise ja ohjeldamise nimel,“ jätkas Brown.

„FBI töötab rahvusvaheliselt isikutega, kes kasutavad investorite petmiseks üha keerukamaid skeeme,“ ütles FBI kriminaaluurimise osakonna abidirektor Luis Quesada. „Ohvrid Ameerika Ühendriikides ja välismaal investeerisid enda arvates keerukatesse virtuaalvaradega teenivatesse ettevõtetesse, kuid see kõik oli osa petuskeemist, mille läbi said kannatada tuhanded isikud. FBI tänab meie riiklikke ja rahvusvahelisi partnereid nende jõupingutuste eest, mida tehti kogu uurimise jooksul kannatanute heaks õigluse jalule seadmiseks.“

Eesti võimude jaoks erakordne uurimine

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross rääkis, et kahe riigi koostöös läbi viidav uurimine on olnud pikaajaline ja väga mahukas. „Selle uurimise mastaapi ilmestab, et tegemist on teadaolevalt ühe suurima kahjusummaga kelmuse uurimisega Eestis. Praeguseks on kogutud piisavalt tõendeid, et kahtlustatavad kinni pidada. Selles uurimises on olnud väga oluline roll rahvusvahelisel koostööl, sest oleme algusest peale teinud USA kolleegidega koostööd,“ kirjeldas Gross.

Oskar Gross kinnitab, et politsei tähelepanu on krüptovaldkonnale suunatud, näiteks alles oktoobri alguses pidas keskkriminaalpolitsei kinni investeerimiskelmuses kahtlustatavad, kes olid seotud virtuaalvääringuga Dagcoin. „Vaieldamatult on krüptorahaga seotud uurimised keerulised ja võtavad kaua aega, kuid õiguskaitseasutused teevad kõik võimaliku, et neid kuritegusid lahendada. On mitmeid seaduslikke viise, kuidas krüptoraha valdkonnas ettevõtlusega tegeleda ning pettustel ei ole kohta,“ lisas Gross.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on õiguskaitseasutuste eesmärk kuritegude toimepanemist pärssida ning õigusrahu taastada. „Kuritegevus ei tohi ära tasuda ning õiguskaitseasutused tegutsevad selle nimel, et need, kes kuriteo läbi kannatada saanud on, ka menetluse tulemusel oma vara tagasi saaksid. Tehnoloogilised võimalused on avardanud ka kelmide kuritegelike eesmärkide täitmist ning seetõttu tuleb enne oma vara kellelegi usaldamist teha põhjalikku eeltööd, sest sarnase kogemusega inimesi võib olla kõikjal maailmas. Eesti on rahvusvaheliselt hinnatud koostööpartner ning teeme tihedat koostööd erinevate riikide ametkondadega, kuid sellest hoolimata on oma vara hoida lihtsam, kui seda kriminaalmenetluste ja kohtuprotsesside kaudu tagasi saada.“

Süüdistuse järgi väitsid Potapenko ja Turõgin, et HashFlare haldas ulatuslikku krüptokaevandamise operatsiooni. Krüptoraha kaevandamine on protsess, mille käigus kasutatakse arvuteid krüptoraha, näiteks bitcoin’i, genereerimiseks kasumi saamiseks. Potapenko ja Turõgin pakkusid tasu eest lepinguid, mille alusel võisid kliendid saada osaluse HashFlare'i kaevandamisoperatsioonis, vastutasuks nende toodetud virtuaalvaluuta eest. HashFlare'i veebisait võimaldas klientidel näha, kui palju virtuaalset valuutat nende kaevandamistegevus väidetavalt oli tootnud. Aastatel 2015–2019 sisestasid kliendid kogu maailmast, sealhulgas Washingtoni osariigist, üle 550 miljoni dollari väärtuses lepinguid HashFlare'iga.

Kahtlustuse järgi olid need lepingud õigustühised. HashFlare'il ei olnud väidetavalt virtuaalse valuuta kaevandamise seadmeid, mida ta väitis omavat. HashFlare'i seadmed tegid väidetavalt bitcoin’i kaevandamist vähem kui 1% ulatuses arvutusvõimsusest, mida ta väitis endal olevat. Kui investorid soovisid oma kaevandamistulu välja võtta, ei suutnud Potapenko ja Turõgin lubatud kaevandatud raha välja maksta. Selle asemel nad keeldusid makseid tegemast või maksid investoritele välja virtuaalvaluutaga, mille süüdistatavad olid ostnud vabaturult – mitte valuutaga, mida nad olid kaevandanud. HashFlare lõpetas tegevuse 2019. aastal.

Rahapesuks kasutati varifirmasid

2017. aasta mais pakkusid Potapenko ja Turõgin investeeringuid ettevõttesse Polybius, mis nende lubaduste kohaselt moodustaks virtuaalvaluutale spetsialiseerunud panga. Nad lubasid investoritele maksta Polybiuse kasumist dividende ning kogusid selle skeemiga vähemalt 25 miljonit dollarit, viisid suurema osa rahast teistele pangakontodele ja nende kontrolli all olevatesse virtuaalvaluuta rahakottidesse. Polybius ei moodustanud kunagi panka ega maksnud dividende.

Potapenkot ja Turõginit süüdistatakse ka kuritegeliku tulu rahapesukokkuleppes, kasutades selleks varifirmasid ning võltsitud lepinguid ja arveid. Rahapesu vandenõu hõlmab väidetavalt vähemalt 75 kinnisvara, kuut luksussõidukit, krüptoraha rahakotte ja tuhandeid krüptoraha kaevandamise masinaid.

Potapenkot ja Turõginit süüdistatakse mõlemas vandenõus internetipettuse toimepanemises, 16 internetipettuse seigas ja ühes rahapesu vandenõus. Kui Potapenko ja Turõgin mõistetakse süüdi, ähvardab mõlemat maksimaalse karistusena 20-aastane vangistus. USA föderaalse ringkonnakohtu kohtunik määrab võimaliku karistuse kindlaks pärast seda, kui ta on võtnud arvesse USA karistusmääruste suuniseid ja muid seadusest tulenevaid tegureid. Ameerika Ühendriigid tänasid koostöö eest ka Eesti politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude bürood.