Eesti ettevõtte jaoks algas kõik nagu tavaliselt – klient tellis kauba, kaup pandi Eestist teele ning Madridi vahelaost, mida klient oli ka varasemalt probleemideta kasutanud, jõudis Eestisse info, et kaup on sinna kohale jõudnud. Sealt edasi kaup aga ei liikunud ja infolõng kauba teekonna kohta katkes, kirjutab ERGO kindlustus pressiteates.

Mõni aeg hiljem, pärast kümneid kaebusi, sai logistikakeskus süüdistuse suurpettuses, mille käigus varastati sealt erinevate riikide ja ettevõtete kaupu ligi 50 miljoni euro väärtuses. „Sellise ulatusega kuritegu on Euroopas unikaalne. Kõige suuremat kahju kandis ettevõte, kellelt varastati kaup, mille väärtus oli 5 miljonit eurot,“ selgitas ERGO kindlustuse ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Asjaolude tuvastamiseks ja kauba leidmiseks kaasas Eesti firma Hispaanias õigusliku esindaja ja taotles võimuorganite sekkumist. „Veosekindlustuses kehtib rahvusvahelistele vedudele 60-päevane ooteperiood ehk enne selle aja täitumist ei loeta kaupa kadunuks,“ selgitas Makienko. „Paraku ei suudetud selle perioodi jooksul kauba asukohta tuvastada ning kahju väärtusega 133 678 eurot kuulus hüvitamisele.“

Kauba vargused veo käigus ei ole ERGO praktikas just igapäevased. „Üldiselt varastatakse ikka kaupu, mida on kerge realiseerida – olmetehnika, tööriistad jne. Sagedasemad on aga kaupade kahjustumised veose käigus,“ lisas Makienko.

Käesoleval aastal on ERGO kindlustus veosekindlustuse hüvitisi maksnud umbes 290 000 eurot. 2022. aastal sõlmitud lepingute puhul on keskmise kahju suurus 7800 eurot. „Tekkinud kahjude kogusumma on reeglina suurem, sest mingi osa kahjudest on kogu aeg reservis ehk alles käsitlemisel,“ lisas Makienko.

Veose kindlustusmakse sõltub kauba maksumusest ja eripäradest, veoraha suurusest ja teekonna erisustest. Teine oluline riskifaktor on veose marsruut – kust vedu algab, kus lõpeb, milliseid regioone läbib ja milline on veoviis.

„Oluline on välja tuua, et kaubaveo puhul ei piisa vaid vedaja vastutusest, kuna üldjuhul on nende vastutus piiratud kauba kaalu ja Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühiku SDRiga, mis määrab kahjujuhtumi tekkimisel vastutuse ulatuse. Maanteetranspordis on vastutuse piiriks 8,33SDRi kg kohta. Näiteks olid antud juhtumis Eesti firma kaubaks arvutite kõvakettad, mille kogukaal oli 100kg. Ilma veosekindlustuseta oleks 133 000-eurose hüvitise asemel kliendil olnud õigus saada 1075 eurot,“ lisas Makienko. „Ka üle mere liikuval kaubal on veosekindlustus oluline, sest mereveo vastutuse ulatus on maantee omast pea neli korda väiksem, seevastu õnnetused kaubalaevadega on viimastel aastatel olnud kasvutrendis.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid