Alar Kolk: Eestis tuleb hakata ehitama nutikaid teid

Eestis tuleb tee-ehituses kasutusele võtta uusimad tehnoloogiad ning hakata ehitama nutikaid teid, mis ei reosta loodust, on turvalised ja mugavad, rääkis Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) 10. novembril toimunud konverentsil „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“.

Nii nagu muudes eluvaldkondades, on ka taristuehituses tehnoloogilisel innovatsioonil suur roll. Kolk nentis, et praegu pole Eesti teedel suurt tehnoloogilist innovatsiooni veel näha, kuid tooteinnovatsioon on äärmiselt vajalik. „Te peate tegema midagi hoopis teistmood. Ehitama selliseid teid, mida kunagi ei ole ehitatud, mis loovad hoopis teistmoodi väärtust, suuremat väärtust,“ rääkis Kolk.

Kolgi sõnul tuleks ehitada tarku teid, elektrilisi teid. „Tuleks teha TuleTee,“ pakkus Kolk idee välja. „See ei reosta, ei vaja hooldust, toodab energiat, ei tapa inimesi, ei riku kaupa, ei reosta looduskeskkonda, parandab looduskeskkonda, on tervislik inimestele, annab energiat, on mugav, kaitseb, suurendab konkurentsivõimet, annab rõõmu, annab süüa.“

Kolgi hinnangul võiks ESTEL panustada just selliste teede loomisesse, mis oleks targad, täis elektroonikat, mille peal saaks kasutada isesõitvaid autosid ja mis laeksid sõidukeid. „Norras on selliste teede näited juba olemas,“ ütles Kolk. „Need tehnoloogiad on juba olemas, tuleks vaid tootmisse panna ja just Eestis võiks selle ära teha.“ Siinkohal tekib ka küsimus, kas riik on valmis sellistesse teedesse ja vastava valdkonna innovatsiooni panustama.

Samas annab Kolgi sõnul just lisandväärtust loov innovatsioon riigile konkurentsieelise. „Tuleks mõelda, mis on see lisandväärtus ja mitte mõelda natuke, vaid väga suurelt,“ rääkis Kolk. „Muidugi tähendab innovatsioon ka investeeringuid, aga tulevikus ka suurt lisatulu.“

ESTELi konverentsil tõdeti korduvalt teedevõrku ja elukeskkonda investeerimise hädavajalikkust ning möödapääsmatust, sest kaasaegset teedevõrgust sõltuvad Eestisse tehtavad investeeringud ja regionaalareng, inimeste turvalisusest ja säästetud eludest rääkimata. Julgete innovaatiliste mõtete vähesusest selles valdkonnas rääkis ka konverentsi visioonikõne esitanud näitleja Rasmus Kaljujärv, kelle sõnul tuleks mõelda Tiigrihüppe peale 1990ndatel. „Kui selle idee väljahüüdmist oleks saatnud ei-saa-mentaliteet, siis me praegu oma ükssarvikutega ei uhkustaks. Kui hakkame praegu ellu viima utoopilisi ideid, siis 20 aasta pärast imestatakse, kuidas see neil jälle täppi läks,“ rääkis Kaljujärv.