Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 1800-eurose palgaootuse rahuldamine üle 3100 euro tööjõukulu koos kõigi maksudega. Töötajate tegelikult saadavast töötasust erineb palgaootus ligi 500 euro võrra.

Tõusnud on ka palgaootuste alumine ja ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1100-eurose või väiksema palgaga, 10% soovib aga teenida kätte vähemalt 3000 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1000 eurot ja 2700 eurot.

Poolte töötajate palgaootused jäävad 1500–2500 euro piiresse, eelmisel sügisel jäid need vahemikku 1250–2000 eurot.

Töökoha vahetamisel on töötajate palgaootus veelgi kõrgem ja keskmiselt soovitakse kätte teenida 2000 eurot (mediaan) ehk 200 euro võrra rohkem, kui oodatakse töötasu praegusel ametikohal.

„Töötajate palgaootus langes 2020. aasta kevadel tervisekriisi esimese laine ajal ja taastus 2021. aasta sügisel. Selle aasta kevadel oli juba märgata palgaootuse tõusu,“ kirjeldas tööturul toimuvat Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et palgaootusi surub jõuliselt üles hindade kasv ning kehvemaks muutunud toimetulek – just seda nimetati oma ootuse peamise põhjusena kõige sagedamini.

Töötajate toimetulek on kehvemaks muutunud

Kui varasematel aastatel on töötajate toimetulek töötasuga järjest paranenud, siis 2022. aasta sügisel oli küsitlusele vastajate seas eelmise aastaga võrreldes vähem hästi toimetulevaid ja rohkem kehvasti toimetulevaid töötajaid.

Kuigi suur osa töötajatest saab oma töötasuga hakkama, tunnistasid peaaegu pooled (49%) töötajad, et nende toimetulek on aasta jooksul kehvemaks muutunud. Toimetulek on halvenenud eelkõige madalama palgaga töötajatel, kelle sissetulekutest suure osa neelavad n-ö vältimatud kulud eluasemele, toidule jms.

Suurem osa töötajatest ei pea soovitud töötasu saamist tõenäoliseks

Samas ei pea 62% vastajatest soovitud palga saamist väga tõenäoliseks ja vaid viiendik (20%) arvab, et see on võimalik. Tõenäolisemaks pidasid palgaootuse realiseerumist juhid ja tippspetsialistid. Lihtsama töö tegijad ei pea väga tõenäoliseks soovitud töötasu saamist.

Parema palgapakkumise pärast on enamik töötajaid (84%) valmis töökohta vahetama. Vaid 9% vastajatest ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta ja 7% vastajatest vahetaks töökohta ka siis, kui töötasu ei muutu.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, üle veerandi (27%) liiguks vähemalt 21–30% suurema töötasu pärast. Ülejäänud töötajatele peab aga tegema veelgi parema palgapakkumise.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid